Sõltumata sellest, kas suitsetad harva või oled teismelisest alates paki päevas teinud, on suitsetamisest loobumine väga raske. Mida rohkem oled teadlik suitsetamisest loobumise võimalustest, seda kergem saab see teekond olema. Õigete teadmistega on võimalik sõltuvusest jagu saada ning liitude milljonite inimestega, kes on sellest harjumusest lõplikult vabad.

Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest.

Nikotiinisõltuvus on üks põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega. Need on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja nende arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Just naudinguaisting on põhjuseks miks suitsetatakse olukordades, kus on tegemist stressi, depressiooni, ärevuse või igavusega.

Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall – mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Võibolla suitsetavad su sõbrad, kolleegid, perekonnaliikmed ning sellest on saanud harjumus, kuidas nendega suhelda. Sellisel juhul on vajalik süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine suitsetamisharjumusest loobumiseks. Hea on koostada plaan ning seada endale nii lühiajalised kui ka pikaajalised eesmärgid, mille poole püüelda. Soovi korral pöörduda nõustaja poole.

Alustamiseks võta aega ning mõtle, millist tüüpi suitsetaja oled. Abi võid saada allolevatest küsimustest:

Kas suitsetad pidevalt söömise ajal?
Millises olukorras ei suitseta kunagi?
Mis kasu on suitsetamisest loobumisel?
Kas Sa oled sotsiaalne suitsetaja?
Kas kipud suitsu järele haarama olukordades kus on suur stress või pinge?
Kas on mingid kindlad tegevused, sõbrad, kohad, mis on suitsetamisega seotud?
Kas lisaks suitsetamisele tarbid ka alkoholi?
Kas oleksid valmis rääkima suitsetamisest loobumisest terapeudiga?

Alusta oma suitsetamisest loobumist plaaniga START.

S = pane kirja loobumise kuupäev

Vali välja kuupäev järgneva kahe nädala jooksul, et sul oleks piisavalt aega end selleks ette valmistada, ilma motivatsiooni kaotamata. Kui põhiliselt suitsetad tööl olles, siis alusta nädalavahetusel, et oleks aega kohaneda.

T – räägi oma plaanist perekonnale, sõpradele ja töökaaslastele

Kaasa oma plaani perekond ja sõbrad ning ütle neile, et vajad nende toetust. Abiks võib olla ka mõni sõber, kes soovib samuti suitsetamisest loobuda. Koos plaane tehes ja sõltuvusega võideldes saate teineteist toetada ja motiveerida.

R = viska minema kõik oma suitsupakid: nii kodust,autost kui tööjuurest

Ära jäta endale ühtegi “esmaabi pakki”. Viska ka minema tikud ning välgumihkel. Pese oma riietelt sutsuhais.

T= pea nõu oma perearstiga

Perearst oskab soovitada erinevaid preparaate, mis võivad suitsetamisest loobumisel kaasa aidata.

Toitumisega suitsust vabaks, aita kehal nikotiinist kiiremini vabaneda.

Muuda oma päevakava. Söö erinevatel aegadel või palju kordi natuke, selle asemel et süüa kolm suurt toidukorda.
Vaata ette, mida sa sööd – proovi mitte tarbida rasvast ega soolast toitu.
Joo palju vett, söö puuvilju, täisteraviljatooteid ja kiudaineterikast toitu.

Suitsetamise käigus vabaneb suitsust suur kogus vabu radikaale, mille kahjutuks tegemine viib kehast välja mitmed vitamiinid ning antioksüdandid, eriti aga C- ja E-vitamiini. Samuti on suitsetajatel mittesuitsetajatega võrreldes ka madalam B12-vitamiini ja foolhappe tase. Suitsetajate toidulisand, toetab organismi toimetulekut oksüdatiivse stressiga ning kaitseb rakke vabade radikaalide eest. Suitsetajate toidulisand, sisaldab rohkelt C-, D3- ja E-vitamiini, samuti B-grupi vitamiine ja koensüümi Q10, mille varud organismis suitsetamise tagajärjel vähenevad. Toode on mõeldud suitsetajatele, kuid ka neile, kes enam tubakat ei tarbi ja soovivad taastada organismi loomulikku talitlust.

C-vitamiin aitab kaasa E-vitamiini algvormi taastekkimisele ning aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

D-vitamiin aitab hoida hambaid normaalsena ning toetab immuunsüsteemi.

E-vitamiin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Tsink aitab kaasa normaalsele DNA- ja valgusünteesile ning normaalsele viljakusele.

B2-vitamiin aitab hoida punaseid vereliblesid normaalsena ning kaitseb oksüdatiivse stressi eest.

Foolhape aitab kaasa normaalsele vereloomele ja aminohapete sünteesile.

Biotiin aitab hoida limaskesta normaalsena.

Vitamiin B12 aitab kaasa normaalsele punaliblede moodustumisele ning immuunsüsteemi talitlusele.

Kui tunned kiusatust alla anda, siis:

Leevenda võõrutussümptomeid nikotiini asendusraviga.
Hoia kinni raviskeemist! See annab parima tulemuse.
Hoia end tegevuses.
Muuda rutiini – väldi poode, kust tavaliselt sigarette ostad.
Väldi suitsetajaid – veeda rohkem aega mittesuitsetajatest sõpradega.
Tarbi palju vedelikku. Hoia klaas vett või mahla käeulatuses ja joo väikeste lonksudega.
Ära kunagi luba endale mõtet, et üks sigaret ei tee midagi halba. Ühest suitsust algab kõik uuesti. Selles põhjustatud meeleheide on veelgi suurem, kuna Sa ei ole suutnud endale antud lubadust pidada.
Selle asemel, et peale sööki suitsetada, tõuse lauast ja pese hambad.
Proovi vältida alkoholi, kohvi ja muid jooke, mida seostad suitsetamisega.
Pane sigareti asemel põlema lõhnaküünal.
Arenda suitsupausi asemel vestlust.
Suitsetamisest loobumise aeg on sobiv liikumisharrastusega tegelemiseks: ujumine, sörkjooks, kepikõnd, aeroobika jm alustamiseks. Leiad endale uued sõbrad, kes reeglina ka ei suitseta.
Proovi: murra joogikõrs sigareti suuruseks jupiks. Hinga selle kaudu sisse õhku.
Proovi: kogu kõik oma konid suurde klaasnõusse, et näha kui palju sa suitsetad.
Proovi: hinga 10 korda sügavalt sisse ja hoia viimast hingetõmmet kuni süütad tiku. Hinga aeglaselt välja ja puhu tuli ära. Teeskle, et see on sigaret ja viska see tuhatoosi. Korda seda.
Mõtle suitsetamisest loobumisest positiivselt. Väldi negatiivseid mõtteid sellest, kui raske loobumine võib olla. Kui isu suitsetamise järgi muutub väljakannatamatuks, tee väike uinak, mine sooja vanni, hinga sügavalt sisse või mediteeri.
Tee kindlaks asjad, mis tekitavad sinus isu suitsetada. Leia viis nendega toime tulemiseks.
Mõtle, et võõrutussümptomid on ajutised.
Tee endale kalender 90 esimese suitsetamisest loobumise järgse päeva jaoks. Tõmba päev maha ja pane kirja summa, mille säästsid mitte suitsetades.

Suitsetamine on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil. Meditsiinivaldkondades kasutusel olevas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis on suitsetamine liigitatud krooniliseks sõltuvushaiguseks.

Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk, põhjustades sõltuvust ning mutes organismi tegevust sarnaselt teistele uimastitele.

Tervise Arengu Insitituudi (TAI) andmete kohaselt on Eestis iga viies täiskasvanu igapäevasuitsetaja. Tavasigarettide kõrval on populaarsed erinevad alternatiivsed tubakatooted nagu vesipiip, huuletubakas, e-sigar.

Miks tarvitatakse tubakat?

Tubaka tarvitamisel on mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimetatud põhjustele lisanduvad veel:

tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega
eksiarvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks
eksiarvamus, et suitsetamine aitab kaalust alla võtta
arvamus, et tubaka tarvitamine annab energiat ning vähendab stressi
ei usuta, et tubaka tarvitamine kahjustab tervist
kui on juba mõnda aega tubakat tarvitatud, võib tarvitamise põhjuseks olla ka füüsiline ja vaimne sõltuvus.

Mida tubakasuits sisaldab? 

sõltuvust tekitavaid ühendeid
vähki tekitavaid ühendeid
pärilikke muutusi põhjustavaid ühendeid
loote vääraarenguid põhjustavaid ühendeid
radioaktiivseid elemente ning vingugaasi ja tõrva

Kuidas mõjub suitsetamine Su kehale?

Suitsetajatel esineb südame- ja veresoonkonnahaigusi 2–4 korda enam kui mittesuitsetajatel. Nikotiin koos vingugaasiga (CO) kahjustab veresoonte siseseinu ja muudab vereliistakud kleepuvaks. Veresoonte seintele ladestuvad lubjastunud naastud, mis ahendavad arteri valendikku ning takistavad oluliselt verevoolu. Arjuna mõju suitsetajate veresoontele ja verevoolule on uuritud mitmes uuringus üle maailma. Ühes neist osalesid 36 meessoost isikut vanuses 19-37. Pooled osalenutest olid igapäevased suitsetajad ning pooled mitte. 2 nädala jooksul manustasid pooled osalejad 500 mg Arjunat ning ülejäänud platseebot. Uuringust selgust, et Arjunat tarvitanud suitsetajatel vähenesid veresooni vooderdavas koes olnud muutused märkimisväärselt. Toidulisand suitsetajatele Arjuna puukoorest pärinevate saponiinidega aitab hoida südame tervist ning toetab maksa tööd. Saponiinid on taimset päritolu bioaktiivsed ained, millele omistatakse mitmeid kasulikke omadusi sh antioksüdantset toimet.

Tubaka tarvitamine mõjutab inimesi erinevalt. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset – millest on hiljem raske vabaneda.

Allikas: A. Bharani, L. K. Ahirwar, N. Jain, Indian Heart J 2004;56:123-128, Tervise Arengu Insitituudi (TAI)

Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiin ja selle erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvust, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on aine, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus üha uut ja uut annust uimastavat ainet manustada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele.

Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklažaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini toime kesknärvisüsteemile on kahesugune: väikesed annused ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3- 1,5 mg nikotiini.

Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Nikotiini sissehingamisel jõuab see kõigepealt hingamisteedesse ja kopsu. Kopsust imendub verre ning liigub edasi teistesse organitesse. Ajju jõuab nikotiin 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu. Algajatel suitsetajatel tekib sageli äge mürgistus, mis avaldub iiveldustunde ja oksendamisena. Samasuguseid mürgistusnähte võib täheldada ka neil, kes liiga intensiivselt suitsetavad. Nikotiin alandab naha temperatuuri ning halvendab jäsemete vereringet. Lisaks kahjustab tähelepanuvõimet, mistõttu suitsetamine transpordivahendi juhtimisel on kõrgenenud riski allikas.

Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene muutub erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime paranevad mingil määral. Kuid nikotiini mõju on lühiaegne ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.

Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenenemine tekitab südamepekslemist ja suureneb südameinfarkti ja kõrgvererõhutõve esinemise risk. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.

Nikotiinist 15- 20% imendub suus ja 80- 85% kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedekulglasse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

tõuseb südame löögisagedus;
tekib tubakasõltuvus;
langeb kopsude töövõime;
tõuseb vere suhkru sisaldus;
neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini;
hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku;
näljatunne väheneb;
naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad;
looteni jõuab ja jääb pidama 2 korda rohkem nikotiini kui emasse. Nikotiin mõjutab loote arengut: tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt esinevad võõrutusnähud.

Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Kuigi üldiselt püüavad suitsetajad teisi tubakasuitsust säästa, siis enamik inimesi ei tea, et 80% mürgisest tubakasuitsust on nähtamatu.

Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks.

Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad. Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad.

On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab kahjulikke elemente peavoo suitsust rohkem. Suitsetamise ajal iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30- 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal, sigareti otsa hõõgumisel, õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55- 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erineva kemikaali osakest ja gaase, millest paljud soodustavad vähi teket.

2014. aasta lõpus Turu-uuringute ASi tehtud uuringust selgus, et 72% mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega (61% puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis). Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.

Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.

Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.

Pea meeles, et:

Iga kümnes suitsetamisest tulenevasse haigusesse surev inmene on mittesuitsetaja.
Sigaretisuits ladestub autoistmetesse ja on mürgine ka siis, kui sa parasjagu teiste läheduses ei suitseta.
Peale suitsetamise lõpetamist on inimese väljahingatav õhk lähedal viibijatele endiselt mürgine. Mürgised ained (sh vingugaas) on õhus ka tunde peale suitsetamist.
Avatud akna või kubu all suitsetamine ei aita mürgist tubakasuitsu toast eemaldada. Sigareti mürgine suits ja peenosakesed jõuavad siiski tuppa, mutes eal olevad inimesed passivseteks suitsetajateks.
Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele, rasedatele ja imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele.

Tubakasuitsuga saastatud keskkonnas viibimise riskid mittesuitsetajale:

astma tekkimine, nii täiskasvanutel kui lastel
astma ägenemine, allergilised reaktsioonid
kopsu- ja kõrvainfektsioonide teke
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
kopsuvähk
südame-veresoonkonnahaigused nagu südamelihase infarkt, insult
enneaegne sünnitus ja beebi alakaal
nurisünnitus ja lapse väärareng

psühholoogilised probleemid lastel nagu depressioon, ärevus, hüperaktiivsus, ebaküpsus jms

Ei taha suitsetamisest loobude, kuna on hirm ülekilode ees? On tõsi, et paljud suitsetamisest loobujad võtavad esimese kuue kuu jooksul kaalust juurde. Üldiselt on selline kaalutõus tavaliselt väike (2-5 kg). Lisaks on alati võimalik lisakilosid vältida, olles füüsiliselt aktiivne ning jälgides oma toitumist. 

Erinevad uuringud on leidnud, et suitsetajate kehakaalu kehamassiindeksi (KMI) näitaja on alati madalam, kui mittesuitsetajate oma. See aga ei sõltu mitte suitsetamise intensiivsusest, vaid ajaperioodist. Ehk mida kauem on inimene regulaarselt suitsetanud, seda suurema tõenäosusega on tema kehakaal madalam.

Suitsetamine toimib kui söögiisu vähendaja, summutades meie lõhna- ning maitsemeeli. Suitsetamisest loobudes söögiisu tõenäoliselt tõuseb ning toit on rohkem ahvatlevam. Kaalu lisandub kiiresti ka juhul, kui asendada suitsetamine söömisega. Ollakse harjunud midagi tegema ning siis harjutakse suitsetamise asemel sööma. Seega on oluline leida tegevusi, mis aitaks stressi leevendada, ilma ohjeldamatu söömiseta.

On täheldatud, et suitsetamisega hilisemas nooruses ja täiskasvanueas alustajate puhul ei aidanud suitsetamine kehakaalu kontrolli all hoida. Kõige stabiilsem oli kehakaal mittesuitsetajate seas ning suitsetajate puhul võis pigem täheldada kaalu tõusu. Väga intensiivsete suitsetajate puhul oli kaalutõus kõige suurem. Kokkuvõttes on kõige alus suhtumine iseendasse – kõige paremini suudetakse kehakaalu kontrolli all hoida oma tegevuste ja valikutega.

Selle asemel, et haarata uus suits või snäkk proovi mõnda järgmistest lahendustest:

Söö tervislikult. Suitsetamisest loobudes kulutab keha natuke vähem energiat, seepärast vaata kriitilise pilguga üle oma toidulaud ja vajadusel tee korrektuure. Väldi olukordi, kus pead nälja kustutamiseks haarama midagi ebatervislikku. Söö palju juur- ja puuvilju ning vähenda rasvarikaste toitude tarbimist. Vädli alkoholi, limonaade ja muid kõrge kalorlusega kahjulike tooteid.

Joo palju vett. Soovitav on juua 6- 8 klaasitäit puhast vett. Piisav vee joomine aitab vähendada tühja kõhu tunnet, vältida ülesöömist ning viia kehast välja mürkaineid.

Jaluta. Kui ei ole varasemalt füüsiliselt aktiivne olnud, siis jalutamine on hea viis alustamiseks. See mitte ainult ei aita kaloreid kulutada, vaid on ka hea moodus leevendada stressi, ärevust ning hoida mõtted eemal suitsetamisest. Suitsetamisest loobumisel on kaalutõus täiesti välditav. Võta arvesse muutusi oma kehas ning kohanda oma harjumused vastavalt.

Neuropsycho- pharmacology ajakirjas avaldatud uuring näitas, et noortel täiskasvanud suitsetajatel võib suitsetamisest ja sõltuvusest tulenevalt avalduda ajustruktuurides muutusi. Sellised muutused võivad esineda ka neil, kes on suitsetatud suhteliselt lühikese aja jooksul.

Neurobioloogilised muutused, mis varases täiskasvanueas suitsetamise tõttu tekivad, on aluseks faktile, miks just noores eas suitsetama hakanud inimestel on sigarettidest nii raske loobuda.

Prantsusmaa teadlaste uurimistöös leidis kinnitust tõsiasi, et suitsetamine kahjustab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset tervist. Ligikaudu 5000 inimese vaimse võimekuse testide ja uuritute suitsetamisharjumuse kõrvutamine näitas, et tubakatooteid tarvitavad inimesed said võrrelduna nende mittesuitsetavate ea- ja sookaaslastega erinevat tüüpi standardsetes mälu- ja keelevõimekustestides keskmiselt märkimisväärselt madalamaid tulemusi. Uurimistööst selgus üheselt, et suitsetamine on otseselt seotud vaimse võimekuse langusega keskeas ja dementsusriski olulise suurenemisega kõrgemas vanuses. Uuringusse kaasatud inimesed olid selle alguses 35- 55 aastased ning neid jälgiti kuni 17 aasta vältel.

Šoti uurija professor Lawrence Whalley poolt läbi viidud uuringu käigus, mis kestis üle 60 aasta, jälgiti 465 inimest- pooled neist olid suitsetajad, pooled mittesuitsetajad. Vaatlusaluste mõttekiirust testiti esimest korda siis, kui nad olid 11- aastased, viimast korda aastal 2002, kui nad olid 64-aastased. Suitsetajad esinesid kõigis viies kategoorias silmnähtavalt halvemini kui need, kes olid suitsetamise maha jätnud või polnud üldse kunagi suitsetanud. Kui arvesse võeti ka sotsiaalne taust, nagu haridus, töö, alkoholi tarbimine, olid suitsetajad ikkagi kehvema mõistusega kui mittesuitsetajad. Selliste tulemuste põhjuseks võib olla see, et suitsetajate aju saab vähem hapnikku kui mittesuitsetajatel.

Tubakatööstuse üheks suureks sihtgrupiks on naised, sest võrreldes meestega tarvitab suhteliselt vähe naisi tubakatooteid. Maailma enam kui ühest miljardist suitsetajast moodustavad naised umbes viiendiku.

Ülemaailmne trend näitab, et kui meeste seas on suitsetamise levimus vaikselt langemas, siis naiste seas on see kahetsusväärselt tõusmas. Naiste põhjused suitsetamiseks erinevad sageli meeste omadest.

Paljud naised arvavad, et suitsetamine on märk vabadusest ja glamuurist. Samuti usuvad paljud, et suitsetamine aitab hoida saledust. Turundajad aga kasutavad neid levinud eksiarvamusi osavalt ära. Seetõttu suitsetabki oluliselt rohkem naisi kui mehi light-sigarette, uskudes, et „kerge“ ja „vähem tõrva“ tähendab ka „ohutu“.

Trend on tõusujoones, sest Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt veerand elanikest (26%), sealhulgas naisi kaks korda vähem kui mehi (vastavalt 17% ja 39%). Lisaks igapäevasuitsetajatele toob uuring välja ka juhusuitsetajad, keda naiste seas oli 8%. Juhusuitsetajatest võivad aga nikotiinsõltuvuse kujunemise ja suitsetamistegevuse rutiini läbi saada peatselt püsisuitsetajad.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi, Tiiu Härmi, sõnul tuleb suitsetamise juures välja ka arvestatavaid erinevusi naiste haridustaseme, perekonnaseisu, tööga kindlustatuse ja teiste sotsiaalsete mõjurite korral. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on kõige enam suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas (26%). Kõige enam igapäevasuitsetajaid on töötute seas (33%). Kui ülemaailmselt on tütarlaste ja naiste suitsetamislevimus kiirelt tõusmas, siis Eestis on see naiste seas võrreldes 2006. aastaga paar protsenti vähenenud, kuid kasvamas tütarlaste hulgas.

Eesti 13-15-aastastest koolinoortest kasutavad mingit tubakatoodet 34% õpilastest, poistest 36% ja tüdrukutest 32%. Regulaarselt suitsetavad 31% koolinoortest, 32% poistest ja 30% tüdrukutest.

Naistel on suitsetamine seotud eelkõige kahjuliku mõjuga rasedusele ja lootele, kuid kahjustab ka teisi organeid, sarnaselt meestele. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks:

primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine.
mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
enneaegne sünnitus
lapse väike sünnikaal
surnult sündinud laps
lapse surm sünnitusjärgsel perioodil.
südame- veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus
pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk.
kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus).
puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil.

Teadlased on seisukohal, et edasiste suitsetamisvastaste meetmete rakendamisel tuleb senisest suuremat tähelepanu osutada just naiste ja noorukite tervisele, sest nemad on suitsetamise kui trendi suhtes kõige vastuvõtlikud. Suitsetamisvastane tegevuse peaks olema konkreetne ning reguleeritud nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel.