Oleme üha rohkem hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti pole aga võimalik ainult mahetooteid tarbida ja valik tuleb teha toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid.

Mis on lisa- ehk E-ained, miks neid üldse toitudesse lisatakse ja milliseid lisaaineid peaksime tervisliku toitujana vältima?

www.perekool.ee

Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus.

E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud.

NB! Lisaained ei ole toidulisandid.

Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:

• ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; Kõige vähem kahjulikud, nende lagundamisega saab organism ise hakkama.
• ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); Valmistatakse sünteetiliselt, sest nii on odavam: sidrunhape, õunhape, meevaha jt. Pole samuti tervisele ohtlikud.
• ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid on  Tervisele kõige kahjulikumad. Neil võib olla varjatud kõrvaltoime, mis ilmneb alles aastate pärast. Näiteks aspartaam, sahhariin, tsüklamaat jt.

Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:

toiduvärvid (E 100–E 199);
säilitusained (E 200–E 299);
antioksüdandid (E 300–E 399);
emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).
Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 – …).
www.tunnetoitu.ee

E-ained, mida vältida:

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.

Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.

Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.

Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625.

Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad e-ained, mida sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).

Tootel ei pruugi olla e-aine märgitud E-vormis, nt E621 asemel on kirjutatud lihtsalt naatriumglutamaat. Kui leiad koostisest mõne aine, mida ei tunne, siis parem ära osta.
Vaadake toote koostist, kui liiga kirju sisu on, siis võib olla mõtekas valida midagi muud.
Light-, suhkru ja/või rasvavabad tooted kipuvad olema täis erinevaid aineid.

Alljärgnevalt leiad kasuliku tabeli, kust vajadusel e-ainete kohta kiirelt informatsiooni leida. Prindi see välja ja kanna seda endaga alati kaasas! https://petroneprint.ee/raamatud/ohtlike-e-ainete-maaraja/

Allikad:

https://www.organismidiagnostik a.ee/e-ained-lisaained-toidus/

Angelika Erin “Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus”

Rasvhapped on looduslike rasvade ja taimsete õlide põhikomponendiks. Rasvhapped on organismile energiaallikaks, nad on vajalikud organismi rakumembraanide arendamiseks ja kudede tugevdamiseks, samuti kuuluvad nad hormoonide koostisse.

Sõltuvalt oma ehitusest jagunevad rasvhapped küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks, samuti Omega-3, Omega-6, Omega-7 ja Omega-9 rasvhapeteks.

Meie organism vajab lisaks teistele toitainetele igapäevaselt rasvhappeid. Eriti oluline on tarbida Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid õiges vahekorras, et vältida põletike teket ning hoida oma immuunsüsteem tugevana. Paljude tänapäevaste haiguste põhjuseks on tööstuslikul teel saadud toit, mis sisaldab vähe tervislikke (Omega-3), kuid palju töödeldud, mittetervislikke rasvhappeid (Omega-6).Meie esivanemate toidulaual oli oomega-6 ja oomega-3 suhe umbes 1:1, tänapäeval on see keskmiselt kuni 16:1 oomega-6 kasuks.

Kahjuks ei ole Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped meie kehas ühesuguse toimega. Omega-6 on põletikku soosiv ja Omega-3 on põletikuvastane. Liigne põletik võib olla tänapäevaste tõsiste haiguste põhjustaja, näiteks südamehaigused, metaboolne sündroom, diabeet, artriit, Alzheimeri tõbi, vähk jm. Omega-3 on põletikuvastane ühend, mis vähendab paljude haiguste esinemisriski, sealhulgas südamehaigustesse haigestumise ohtu. Omega-3 rasvhapete tarbimine parandab kõiksuguseid vaimseid häireid nagu näiteks depression, skisofreenia ja bipolaarne häire, samas kui Omega-6 seostatakse agressiivsuse ja depressiooniga.
Kui toit sisaldab liiga palju Omega-6 rasvhappeid, kuid vähe Omega-3 rasvahappeid, siis põletikutase sinu kehas kasvab. Toidus peavad nende rasvahapete suhe tasakaalus olema ning põletikutase väheneb. Tänapäeval sisaldavad väga paljud toidud liigselt Omega-6 rasvhappeid.

Miks me ei saa toidust piisavalt omega 3 rasvhappeid?
• Omega rasvhapped on ülitundlikud valguse ja hapniku suhtes, mistõttu on need toidu säilivusaja pikendamiseks eemaldatud peaaegu kõikidest töödeldud toiduainetest.
• Kauplustes müüdavate külpressitud õlide kvaliteet – paljudes toodetes on eluliselt tähtsad rasvhapped hävinenud kuumuse, valguse, hapniku ja kaasaegse töötlemise tulemusena.
• Punased kalad nagu lõhe, forell, mis on pärit kalakasvandustest, ei ole omega 3 rasvhapete allikaks piisav, kuna kalad toodavad omega-3 rasvhappeid ainult meretaimedest. Farmikalu söödetakse aga maisi, soja ja muu söödaga ning neile antakse rutiinselt antibiootikume, mis võib põhjustada antibiootikumidele resistentsete haiguste teket inimestel.

Üldiselt peetakse kala parimaks Omega-3 rasvhapete EPA ja DHA allikaks, kuid kalade saastustase on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, seega peaksime olema mereande valides ettevaatlikud. Toksilised saasteained kalas võivad üle kaaluda kasulike Omega-3 rasvhapete tervisele head toimed.

Kala tervislikkusest räägitakse üha enam, kuid kahjuks on kasvav rahvastiku arv ning tarbimise suurenemine viinud  probleemini – ülepüüdmine. Paljude kalaliikide populatsioonid on kahanenud ohtlikult madalaks ning ajakirjas Science avaldatud uurimuses näidati, et kui kalastamismäär tõuseb samas tempos, siis on kalavarud aastaks 2048 hävinenud. Seega peaks mereande valides lisaks oma tervisele mõtlemisele pöörama tähelepanu ka keskkondlikule aspektile.

Justkui keskkonna kaitseks ja nõudlusele vastamiseks on tööstuslik kalakasvatus või vesiviljelus kõige kiiremini kasvav toidutootmise valdkond maailmas. Umbes pool kogu maailma mereandidest pärineb kalakasvatustest ning see protsent kasvab kogu aeg. Esialgu võib kasvatatud kala tunduda hea mõttena, et aidata kaitsta looduslikke kalapopulatsioone ülepüüdmise eest. Tegelikkuses on kalatööstustes tõsised probleemid, kuna kontsentreeritud loomasöödad on saastunud toksiliste ainetega, nagu väetised, pestitsiidid, antibiootikumid ja hormoonid, toiduks kasutatavates kalades leiduvad elavhõbeda jäägid ning toksilised kemikaalid, GMO maisi kasutamine, mis on väga kehva toiteväärtusega. Kalasööda koostisse kuuluvad enamasti teraviljad, mais ja soja, mis loomupäraselt ei ole kalade põhitoiduks. Selline “jõusööt” soodustab kaladel minimaalse ajaperioodi jooksul maksimaalset kasvu. Kalakasvandustes on kontsentreeritud antibiootikumide, pestitsiidide ja teised kemikaalide kasutamine tavapärane, et võidelda haiguste ja parasiitide vastu. 2004. aasta uurimuses leiti kasvanduse kaladest 13 erinevat saasteainet. Neist kõige ohtlikumad on PCB-d (püsivad orgaanilised saasteained), mis on tugevalt seotud vähi tekkega, reproduktiiv- ja teiste terviseprobleemidega. PCB-de kontsentratsioon kasvanduste kalades on kuni 8 korda kõrgem, kui looduslikus lõhes. Selle tõttu ei ole soovitatav tarbida kasvanduste kalasid üle ühe korra kuus.Eriti ohtlikud on Hiinast, Indiast, Malaysast, Mehhikost, Vietnamist, Bangladešist ja Indoneesiast pärinevad krevetid ja sägad, kuna nendes leidub väga palju ravimijääke, nagu antibiootikume ja seenevastaseid ühendeid.

Looduses kasvanud kalad on omega-3-rasvhapete poolest rikkad, kuid kasvandustest pärit ja kontsentreeritud sööta saanud kalad sisaldavad oomega-3 peaaegu poole vähem.

2008. aasta uurimuses näidati, et 100 grammis tööstuslikult toodetud lõhes on ainult 2-2.5 grammi EPA ja DHA, samas kui aasta varem oli nende sisaldus 3 grammi/100 grammi lõhe kohta. Seega suure tõenäosusega saame praegu 100 gr kasvanduse lõhest ainult 1.5 grammi EPA ja DHA rasvhappeid, mis katab napilt keskmise inimese päevase Omega-3 rasvhapete vajaduse. Kuna tootjatel ei ole kohustust oma kalade Omega-3 sisaldust mõõta, ei tea tegelikku rasvhapete sisaldust kalades keegi.

Seega – miks mitte eelistada hoopis taimseid
Omega rasvhapete allikaid. Omega-3 rasvhappeid on nimelt võimalik saada nii taimsetest kui loomsetest allikatest. Neis on Omega-3 rasvhapped alfa-linoleenhappe vormis (ALA), mis vajab organismis edasist metaboliseerimist bioaktiivseteks vormideks – eikosapentaeenhappeks (EPA) ja dokosaheksaeenhappeks (DHA).  Taimsetest toiduainetest leidub Omega-3 peamiselt mitmetes seemnetes ja nendest valmistatud õlides. Vältida tuleks aga erinevad töödeldud seemne- ja taimeõlid, sh sojaõli, samuti töödeldud toite, mille valmistamisel neid õlisid kasutatakse. Kõige ohtlikumad ja suurema Omega-6 sisaldusega on päevalilleõli, maisiõli, sojaõli ja puuvillaseemneõli.

Meravita tootevalikus on Sacha Inchi ehk inkade mandliõli, mis  sisaldab sobilikus vahekorras oomega-3-6-9 taimseid rasvhappeid. Õli on rafineerimata külmpressitud 100% looduslik, lisa- ja säilitusainete vaba. Loe täpsemalt SIIT.

Kui tahad kindlaks jääda loomsetele allikatele, siis tasub tarvitada kalaõli kapsleid või kalamaksaõli. Kõige parem valik on puhtast lõheõlist valmistatud kapslid, milles leidub rohkesti Omega-3 rasvhappeid. Omega-3 rasvhapete manustamine preparaadi kujul tasakaalustab organismis rasvhapete osakaalu ning seega kompenseerib tööstuslikust linnu- või sealihast saadud Omega-6 rasvhappeid.

Kui otsustad siiski oma organismi toiduga varustada, võiksid teada, milliseid kalu eelistada. Kõige vähem sisaldab saasteaineid ja kõige rohkem tervislikke Omega-3 rasvhappeid loodusest püütud Alaska ja erkpunase lihaga Nerka lõhe. Neist kumbagi pole lubatud kasvatada tööstuslikult ning on seetõttu alati metsikult kasvanud ja püütud. Elavhõbeda ja teiste kemikaalide sisaldus nendes kalades on minimaalne, kuna nende kasvuperiood on väga lühike, umbes 3 aastat. Saasteainete sisaldus on madal ka seetõttu, et need kalad ei toitu teistest, juba saastunud kaladest. Konserveeritud Alaska lõhe on samuti hea valik ning on odav alternatiiv värskele lõhefileele.

Kuldreegel kala valmisel: mida madalamal toiduahelas kala on, seda vähem on temas akumuleerunud saasteaineid ja rohkem tervisele kasulikke rasvhappeid ja toitaineid. Seega tuleks eelistada väiksemaid kalasid nagu sardiine, anšooviseid ja heeringat.
Sardiinides leidub kõige enam kontsentreeritud Omega-3 rasvhappeid. Ühest portsjonist saab rohkem kui 50% päevasest Omega-3 rasvhapete vajadusest. Lisaks sisaldavad väiksed kalad rikkalikult teisi olulisi toitaineid nagu B12-vitamiin, seleeni, valke, kaltsiumi, koliini.

Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe. Kohalik räim on oluliste vereloomele ja ainevahetusele kasulike vitamiinide  – B12 ja E – allikas. Lisaks on räimes piisavalt kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki.

Viited
http://www.vianaturale.ee/oomega-3-rasvhapped
http://tervis.postimees.ee/3939377/teadlased-kasvanduste-kalades-leidub-poole-vaehem-kasulikke-rasvu
http://tervis.postimees.ee/1157314/kilu-sisaldab-lohest-kaks-korda-rohkem-kasulikke-rasvhappeid
“http://tervisliktoitumine.ee/kala-teeb-tervisele-head/”

Toiduainete pakenditel näib olevat kirjas kõik vajalik, mida teadlik tarbija vajab. Sellest tulenevalt peaks kalorite lugemine olema lihtne, kui asja teeb keeruliseks fakt, et toiduainete pakenditel olevad sildid näitavad ainult pool tõest.
Kalor on mõõtühik, millega mõõdetakse kasutatava energia hulka. Toiduainete etiketid näitavad kui palju kaloreid antud toiduaine sisaldab, aga mida nad ei ütle on see, kui palju kaloreid sealt tegelikult saab. Toiduainest saadavate kalorite hulk oleneb sellest, kui palju antud toodet on enne tarbimist töödeldud, kas siis tootmise käigus või koduses keskkonnas.
Toidu töötlemine hõlmab endas küpsetamist, purustamist, segamist ja muud töötlemist. Toidu töötlemisest tulenev efekt organismile võib olla suur. Kui tarbida toorest toitu, siis kipub kaal alanema. Kui tarbida sama toitu töödeldult, siis tõenäosusega kaal tõuseb. Seega sama hulk kaloreid, kuid erinev tulemus. Näiteks võib tuua aedviljad, poest ostes on enamasti tegu värskete või külmutatud toodetega. Külmutatud toote etiketil on kirjas saadavate kalorite hulk, kuid see tähendab, et toode sisaldab just sellisel kujul, nagu ta pakendisse on pandud täpselt nii palju kaloreid. Kuid kodustes tingimustes aedviljade töötlemine- praadimine, supiks tegemine, woktoidu valmistamine jm, lisab antud tootele kaloreid juurde, sõltuvalt siis töötlemise viisist. Seega on tootest saadavate kalorite lugemine pakendis etiketi põhjal raskendatud.

Loomadel läbi viidud katsetulemused näitavad, et töötlemine mõjutab saadavate kalorite hulka, hoolimata sellest, kas saadavad energiaallikad on süsivesikud, valgud või lipiidid (rasvad ja õlid). Igal juhul, enam töödeldud toit annab sööjale enam energiat.
Kui soovime alandada kaalu, peaksime esmalt ületama oma instinktiivsed soovid tarbida pehmeid töödeldud toiduaineid. Peaksime kõrvale heitma pehme valge saia ning asendama selle täistera leivaga, töödeldud pehme juustu naturaalse juustuga, küpsetatud aedviljad asendama tooreste köögiviljadega jm.
Toore toidu tarbimine võimaldab alandada kaalu tänu väiksemalt kalorite hulgale, mida meie keha suudab tooreste toiduainete seedimisel omastada. Toore toidu seedimine vajab suuremal määral energiat, seega kulutatakse juba seedimise käigus osa toidus sisalduvatest kaloritest.
Seega eelistama ei peaks suussulavaid, pehmeid väga töödeldud toiduaineid, vaid vähese töötlusega, naturaalseid ja tooreid toiduaineid. Meie organism muutub pehmete toitude seedimisel laisaks, kulutades minimaalselt kaloreid ning seega on toidust saadav kalorite hulk suurem. Toore toidu seedimine on organismi jaoks raskem, mistõttu kulutatakse enam energiat toidu lõhustamiseks ning saadavate kalorite hulk seega väheneb.
Kalorite lugemine puhtalt toiduaine etiketi järgi ei ole seega otstarbekas ning võib anda valesid tulemusi. Üheks kalorite lugemise lihtsustamise viisiks võib olla „valgusfoori“ süsteemi kasutamine toiduainete etikettidel, mis annaks tarbijale infot väga töödeldud (punane täpp), kergelt (roheline täpp) või keskmiselt töödeldud (kollane täpp) toiduainete kohta.

Algallikas: http://blogs.discovermagazine.com/…/…/calorie-counts-wrong/…

Hiljutise uurimuse järgi lühendavad eluiga 4 väga olulist harjumust ja toidueelistust:

• Liigne suhkru tarbimine.
Ülemäärane suhkur (kaasaarvatud töödeldud fruktoos ja teraviljadest pärinev suhkur) meie menüüs põhjustab terviseprobleeme, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja südamehaigused, mille avaldumine võib võtta aastaid.
Töödeldud toidud on peamised suhkruallikad. 74% töödeldud toiduainetest sisaldab peidetud suhkruid, millel võib olla 60 erinevat nimetust. Sellest tulenevalt ei ole tavatarbijal aimugi kui palju suhkruid päeva jooksul tegelikult tarbitakse.
Päevaseks soovituslikuks suhkru koguseks võiks olla 25 grammi ehk 6 teelusikat, mis on vähem kui leidub tavalises 500 ml limonaadis.
Ameeriklase C. Kenyoni uurimustöö järgi mõjutavad mitte-taimelist päritolu süsivesikud otseselt spetsiifilisi geene, mis reguleerivad nooruslikkust ja pikaealisust. Mitte-taimset päritolu karbohüdraatite eemaldamisel elasid C. elegans ümarussid kuus korda kauem kui tavaliselt ning nad suutsid säilitada tervise ja noorusliku elujõu kuni lõpuni. Sarnaseid uurimusi on tehtud ka mujal maailmas ning teiste katseloomadega (rotid, hiired ning ka ahvidega). Kuna inimestel on olemas samad geenid, siis kehtivad need katsetulemused ka meie kohta.

Rafineeritud suhkur ja töödeldud fruktoos põhjustavad insuliini resistentsust. Insuliini resistentsus tähendab insuliini toime nõrgenemist kudedes. Insuliin on peamine vananemise „kiirendi“ kuna mõjutab mitmeid kehafaktoreid, mis on seotud pikaealisusega. Näiteks insuliin muudab mitmete hormoonide ekspressooni; stimuleerib närvisüsteemi ning edendab vasokonstriktsiooni. Arvatakse, et mitmed tänapäevased kroonilised haigused on tegelikkuses insuliini resistentsuse seisundid. Kui insuliini resistentsus tekib maksas, viib see II tüübi diabeedini, kui ajus, siis lõppeb see enamasti Alzheimeri haigusega ning insuliini resistentsuse tekkimine neerudes viib krooniliste neeruhaigusteni.
Insuliini taseme normis hoidmiseks peaks vähendama töödeldud toitude ja magustatud jookide tarbimist.

• Kunstlikud magustajad.
Kunstlikud magusained stimuleerivad ja suurendavad isu süsivesikute järele. Lisaks produtseerivad need mitmeid metaboolseid düsfunktsioone, mis soodustavad rasva ladestumist ja kaalu tõusu. Näiteks aspartaam halvendab insuliini tundlikkust rohkem, kui suhkur. Kunstlikud magusained indutseerivad soolestiku düsbioosi ja glükoosi intolerantsust muidu tervetel inimestel. Glükoosi intolerantsus on prekursoriks tüüp II diabeedi tekkel, aga see mängib rolli ka ülekaalulisusel, kuna liigne suhkur veres säilitatakse lõpuks rasvarakkudes.

• Transrasvad.
Sajandeid on levinud arusaam, et küllastunud rasvad põhjustavad südamehaigusi. Selliste terviseprobleemide tekkimise vältimiseks asendasid toiduainete tootjad küllastunud rasvad transrasvadega, andes hoogu juurde uuele madala-kalorsusega (kuid kõrge suhkrusisaldusega) toitudele. Transrasvad on peamised insuliiniresistentsuse tekitajad.
Transrasv, mis enamasti leidub hüdrogeenitud taimeõlis, võib käituda kui pro-oksüdant, viies oksüdatiivse stressini, mis põhjustab rakulisi kahjustusi. Samuti põhjustavad transrasvad arterites rasvaummistusi ning ummistunud arterid halvendavad verevoolu ja südamehaigused on lihtsamad tekkima. Veelgi enam, transrasvad takistavad prostatsükliini, mis on vajalik vere voolamiseks soontes, sünteesi. Kui arterid ei suuda produtseerida prostatsükliini, moodustuvad veretrombid, millele võib järgenda äkksurm.
Transrasvade mitte-tarbimine võib osutuda tänapäeva ühiskonnas väga raskeks, kuna toidutootjad ei ole kohustatud märkima kõikide transrasvade esinemist oma tootes, kui selle kogus toote kohta jääb alla teatud piiri. Transrasvade vältimiseks tuleks eemaldada oma menüüst kõik töödeldud toidud, mille valmistamisel on kasutatud hüdrogeenitud taimeõli.

• Vitamiin D defitsiit.
Vitamiin D taseme normis hoidmine võimaldab vältida mitmeid haigusi ja elada pikemat, tervemat elu. Teadlased on kinnitanud, et vitamiin D3 taseme tõus inimese organismis, aitab ennetada krooniliste haiguste tekkimist. D-vitamiin mõjutab umbes 10% kogu meie genoomist.

Loe lähemalt: http://articles.mercola.com/…/factors-shortening-lifespan.a…
http://tervis.postimees.ee/…/pidev-dieeditamine-luhendab-el…

Teadlikkus erinevatest kodutarvetest on järk-järgult kasvanud ning on selgunud, et mõned näiliselt “tervislikud” tooted, on tegelikult vägagi kahjulikud. Tänases artiklis toome välja 5 toodet või eset, mida on targem välja vahetada. Järgmisel nädalal üllatame teid juba uute “tervislike” toodetega.

1. Antibakteriaalne seep

Käte pesu on küll number üks kaitse nakkushaiguste leviku eest, kuid selleks, et pea kasutama justnimelt antibakteriaalset seepi. Uuringud on näidanud, et antibakteriaalse seebi kasutajad kannatavad sama palju nohu, kurguvalu, palaviku, köha ja köhulahtisuse käes, nagu tavalise seebi kasutajad.

Põhjus on selles, et enamus eelnevalt nimetatud sümptomeid põhjustavad viirused, mida antibakteriaalne seep ei hävita. Seega on täiesti põhjendamatu pesta oma kehalt baktereid minema.

Aastal 2007 avaldati ajakirjas Clinical Infectious Diseases uurimus, mis näitas selgelt, et antibakteriaalsel seebil puuduvad eelised tavalise seebi ees.

Antibakteriaalne seep sisaldab ka enamasti triklosaani, mis on antibakteriaalne- ja mikroobne ühend. Kuna ta toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni, on triklosaani kasutatud arvukates toodetes (kosmeetikas, tekstiilides, pesupulbrites jne). Kolmekülmne aastaga on triklosaani kasutus suurenenud ligi 35-50%.

Ajakirjas Chemical Research in Toxicology avaldatud uuringus testiti triklosaani mõju laboris kasvatatud rinnavähirakkude arengule ning täheldati, et triklosaan kiirendas rakkude vohamist. Lisaks on teadlased avastanud, et triklosaan tekitab loomadel ja kaladel probleeme lihaste tööga.

Tuleb meeles pidada, et liigne hügieen, ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Antibakteriaalsed seebid tapavad ära naha loomuliku mikrofloora bakterid, mis meid tavaolukorras tervena hoiavad.

2. Tool

Su keha on loodud olema aktiivne kogu päeva vältel. Pikemaks perioodiks istuma jäädes, annab see kehale märguande, et midagi on valesti.

Teadustöö tulemused, mis avaldati ajakirjas American College of Cardiology, näitasid selgelt, et nendel naisterahvastel, kes istusid päeva jooksul 10 või rohkem tundi, suurenes südamehaigustesse haigestumise risk mitmekordselt (võrreldes naisterahvastega, kes istusid päeva jooksul 5 tundi või vähem).

Uurimus, mis avaldati Diabetologia-s leiti, et nendel, kes istusid päeva jooksul kauem, oli kahekordse risk haigestuda diabeeti või südamehaigustesse, võrreldes inimestega, kes olid aktiivsemad. Päeva jooksul rohkemat kui 8 tunnist istumist seostatakse 2 tüüpi diabeediga.

Liigne istumine võib suurendada käärsoole-, rinna- ja emakavähi teket. Lisaks, mida pikemalt Sa istud, seda lühem on ka Sinu eluiga. Näiteks, on viidud läbi uuring, mille tulemused soovitavad päevas istuda vähem kui 3 tundi, mille läbi pikendad oma eluiga vähemalt 2 aastat.

Tõendeid istumisest ja eluea pikkusest on veelgi – uurimustöid on tehtud umbes tuhande ringi ning see arv on järjest kasvav. Tulemused on üheti mõistetavad – pikaajaline istumine lühendab Sinu eluiga, põhjustab kroonilisi haigusi ning seda ka juhul kui treenite regulaarselt. Vastus on olla nii palju aktiivne kui jaksate, seista võimalikult palju püsti ning istuda päevas vähem kui 3 tundi.

Kui Su igapäevane töö on laua taga, siis saab kohandada laua ka sel moel, et saaksite teha tööd seistes. Lisaks treeningutele (jõusaalis, aeroobikas vms) soovitame pidada meeles ka soovituslikku kõndmise normi – 10 000 sammu päevas.

3. Valgendav või antibakteriaalne hambapasta

Valgendav hambapasta võib küll eemaldada Su hammastelt plekid, kuid kahju on suurem kui kasu. Nimelt võivad valgendavad hambapastad rikkuda ära Su hammaste emaili ja muuta hambad ning igemed tundlikuks. Eriti ole hoolikas hambapastade suhtes, mis sisaldavad triklosaani (nt. Colgate Total).

Lisaks tuleb hoolikas olla ka teiste kaubamärkidele, kuna mitmetele toodetele lisatakse toksilisi koostisosi, näiteks naatriumlaurüülsulfaat (SLS), magusained, fluoriid ja propüülglükool.

Kes soovib, võib endale ise hambapasta valmistada ning vältida mitmeid kaubanduslikke lõkse.

4. Kõrvatikud

Kõrvades peab olema teatud kogus kõrvavaiku, et kaitsta kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuste ja põletike eest. Kõrvavaik on veekindel, bakteri- ja viirusevastase toimega ning tavaliselt kandub liigne vaik kõrvast ise välja.

Vaigu väljakandmisele aitab kaasa lõualuu liigutamine (söömine, rääkimine). Kõige parem on kõrvas võimalikult vähe ise urgitseda, et vältida kõrva vigastamise riski või lükata vaha veel sügamale kõrva.

5. Küünehoolduse komplekt

Pimss kivi, küünenaha käärid ning muud küünehoolduse vahendid on bakterite kasvuks taaskord sobiv keskkond. Küünehooluse komplekt peaks olema igal inimesel individuaalne, et end nakkustest eemale hoida. Küünehoolduse komplekti tuleks pesta pärast iga kasutuskorda ning pimss kivi vahetada iga 3-4 nädala pärast.

Loosimises osalemiseks toimi järgnevalt:

1. LOE artikkel läbi,
2. ole ise ja kutsu 2 sõpra meie fänniks, (kui võidad, vaatame koos, kes on Sinu kutsutud fännid)
3. kommenteeri (lühidalt või pikalt otsustad ise)
4. jaga seda artiklit oma seinale.

JA OSALED SELLE ARTIKLIGA LOOSIMISEL.

• Loosimine toimub hiljemalt 1 kuu pärast artikli avaldamist.
• Võitja avaldatakse meie seinal ja meiega tuleks kontakteeruda 1 nädala jooksul. Kui võitja ühendust ei võta, toimub uus loosimine seni kuni selgub auhinna saaja.
• Auhind saadetakse Sulle kulleriga üle Eesti koju kätte.
• Auhind on alati SUUR ja tervislik ning kuna tervis on Sinu suurim väärtus siis on tegemist Suure Võiduga!
• Isegi, kui Sulle loosiõnn ei naerata siis oled tänu artiklite lugemisele saanud teadlikumaks tervislikest eluviisidest ning toitumisest ja neid järgides elad tõenäoliselt natuke kauem ja ilusamat ELU!

Avokaado on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kuid tänapäeval kasvatatakse ka paljudes teistes riikides, näiteks Mehhikos, USAs, Iisraelis ja Tšiilis. Avokaadod on pirni kujuga, 7-20cm pikad ja kaaluvad 0,1 – 1kg. Pirnloorberi (Persea americana) puu võib kasvada kuni 65 meetrit kõrgeks, kuid keskmine kõrgus on 25 meetrit. Üks puu annab ca 180 avokaadot aastas.

Sõna avokaado tuleb asteegikeelsest sõnast “ahuacatl” ning tähendab otsetõlkes munandit. Avokaadot on tuntud ka metsavõi ja alligaatorpähkli nime all. Avokaadosid on erinevaid sorte, kuid populaarseimad on Hass ja Fuerte. Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju.

Avokaado on suurepärane puuvili, mis sisaldab suurel hulgal vett ja õli, koos paljude vitamiinide, mineraalide, kiudainete, kasulike rasvhapete ning antioksüdantidega. Ühe kõige tervislikuma vilja kuulsuse on avokaado saanud suure monoküllastumata rasvade sisalduse tõttu. Küllastatud ja polüküllastamata rasvhapete sisaldus on enam-vähem võrdne. Avokaado rasvasisaldus on sõltuvalt sordist 5-30%. Oma madala fruktoosi sisalduse tõttu (ligi 1,5%), teeb temast suurepärase puuvilja ka diabeetikute jaoks. Selle tõestamiseks on läbi viidud mitmeid uurimusi, mis näitavad selgelt, avokaadode söömine avaldab veresuhkru reguleerimisel mõju.

Lisaks sisaldab avokaado palju E-vitamiini, mis aitab nahal säilitada oma pehmuse, sära ja värskuse, andes ka juustele täiendavat läiget. Puuvilja kõrge kaaliumisisaldus (mis on banaanis sisalduvast 2 korda suurem) aitab regulereerida vererõhku ning on hea lihastele. Rääkimata kiudainetest, foolhappest, vitamiinidest A, B, C ja magneesium.

Uute uurimustulemuste kohaselt hoiab üks avokaado päevas meie kolesterooli taseme normis. Avokaado on suurepärane monoküllastamata rasvade allikas, mis aitab tõsta head kolesterooli (HDL), halba (LDL) samal ajal langetades. Lisaks muule sisaldab avokaado ainet nimega beeta-sitosterool, mis vähendab toidust imenduva kolesterooli hulka.

Avokaadot peetakse ka üheks peamiseks isutaltsutajaks, kuna aitab pärssida isusid ja vähendab ülesöömisvajadust. New Yorgis asuva Yeshiva Ülikooli Albert Einsteini Meditsiinikolledži hiljutises uurimuses leiti, et avokaados sisalduv monoküllastumata oleiinhape aitab pärssida näljatunnet. Hoolimata avokaado tervislikkusest ei maksa selle suurepärase vilja söömisega siiski üle pingutada. Sajagrammise avokaadoportsu ära söömisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. Üks avokaado päevas on igati sobiv kogus.

VÕITMISEST JA LOOSIMISEST.
Eesmärgiks on kutsuda Sind lugema meie artikleid ja arvamusi avaldama kommentaaridena, et saaksime kujundada asjaliku infokanali Sinu tervisliku toitumise ja eluviisi suhtes.
Loosimises osalemiseks toimi järgnevalt:

1. LOE artikkel läbi,
2. ole ise ja kutsu 5 sõpra meie fänniks, (kui võidad, vaatame koos, kes on Sinu kutsutud fännid)
3. kommenteeri (lühidalt või pikalt otsustad ise)
4. jaga seda artiklit oma seinale.
   JA OSALED SELLE ARTIKLIGA LOOSIMISEL.

• Loosimine toimub hiljemalt 1 kuu pärast artikli avaldamist.
• Võitja avaldatakse meie seinal ja meiega tuleks kontakteeruda 1 nädala jooksul. Kui võitja ühendust ei võta, toimub uus loosimine seni kuni selgub auhinna saaja.
• Auhind saadetakse Sulle kulleriga üle Eesti koju kätte.
• Auhind on alati SUUR ja tervislik ning kuna tervis on Sinu suurim väärtus siis on tegemist Suure Võiduga!
• Isegi, kui Sulle loosiõnn ei naerata siis oled tänu artiklite lugemisele saanud teadlikumaks tervislikest eluviisidest ning toitumisest ja neid järgides elad tõenäoliselt natuke kauem ja ilusamat ELU!