UNEX – Maga nagu beebi
Magamatusest põhjustatud väsimust ja kurnatust on kogenud pea kõik inimesed. Magamata ööle järgneb raske päev, mil puudub tegutsemistahe ja huvi ümbritseva vastu. Rootsi Uppsala Ülikooli teadlaste uuringust on selgunud, et unetuse mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele. Inimene on väsinud ja unine, ta ei suuda selgelt mõelda, mälu ja tähelepanu on häiritud, tuju on halb ja ärritumine kerge tulema.
Magamine on inimesele eluliselt vajalik taastumiseks. Une ajal keha puhkab, pulss aeglustub ning vererõhk langeb. Magamise ajal toimub ka haigus-ja põletikutekitajate hävitamine. Uni mõjutab oluliselt ka hormoonsüsteemi. Magamise ajal teeb tööd ainult meie aju – töötleb päevasündmusi ja taastab energiavarusid. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas keskmiselt 7,5–8 tundi täisväärtuslikku und.
Unetus on kõige enam levinud unehäire, mille põhjuseks on pingesolek, ärevus, elumuutused, üleerutatus, samuti ka halvad magamisharjumused ja erinevad haigused. Tänapäeval häirib rahulikku uinumist ka liiga sagedane siniste vilkuvate ekraanide vaatamine.
Spetsiaalsed UNEX kapslid aitavad kergemate uneraskuste ja ärevuse korral, mõõduka stressi maandamisel ning eksami, esinemise, töövestluse või muu pingelise sündmuse eelselt.
Tutvu tootega: Meravita Premium UNEX
UNEXi mõju saladuseks on prantsuse teadlaste poolt väljatöötatud ja kliiniliselt testitud looduslik peptiid Lactium®, mille toimemehhanism põhineb närvisüsteemi mõjutamisel ning seda võrreldakse beebide rahunemise efektiga pärast rinnapiima tarbimist. Lisaks on tootes ka lõõgastavad aminohapped L-trüptofaan, GABA, L-teaniin ja 5-HTP ning Vitamiin B6.
UNEX kapslid ei põhjusta uimasust ega sõltuvust, võimaldades uinuda ka äreval perioodil ning taas uinuda ka siis, kui ärkad keset ööd.
Autor: Kristi Haggi
- Published in Harjumused ja pahed, Stress, Unepuudus, Vaimne tervis
Eksamiperioodil õppimisvõime turgutamiseks
Eestimaa õpilastel on hetkel käsil see meeletult stressirohke ja kurnav aeg, mil tuleb teha valikud edasiseks eluks; sulguvad mõned vanad uksed ja avanevad uued. See on periood, kui testitakse õpilaste teadmisi, kontrollitakse, kui palju on aasta jooksul selgeks saadud ja otsustatakse, mida peale hakata ja kuhu edasi liikuda.
Suurenenud pinge ja stress mõjuvad väsitavalt kogu kehale. Noore inimese jaoks on oluline, et just sel keerulisel ajaperioodil toimiks kogu keha ja vaim õlitatult. Mitte miski ei tohiks segada sel ajal otsuste langetamist, õppimisvõimet ega mälu.
Ajuprotsessid vajavad sujuvaks toimimiseks palju toitaineid. Suurenenud pingega perioodil pole enamasti aega keskenduda oma tervisele.
Õppimisvõime ja mälu toetamisel ning ajurakkude ja kudede stressi eest kaitsmisel on hea toime taimel nimega brahmi ehk säsi-vesikaak. See taim aitab keskenduda ja on hea ka mediteerimisel. Lisaks on väga heade tervistavate omadustega Indias ja Kagu-Aasias kasvav kurkum ehk kollajuur. Kurkumiini imendumisvõime suurendamisel on abiks musta pipra väliskestas leiduv aktiivaine – piperiin. Mustsõstras on üldtoniseeriva toimega antioksüdandid, mis aitavad organismil stressiga toime tulla. Samuti on väga olulisel kohal närvisüsteemi normaalse talitluse abiks B6 ja B12 vitamiinid.
Enamikku neist vajalikest taimedest Eestimaalt kasvamast ei leia, siiski nende kokkukombineerimine annab hea laengu õppimisvõimele ja mälule.
Osta toode SIIT!
- Published in Mälu, Sisemine tasakaal, Stress, Vaimne tervis
Revolutsiooniline SAMe
SAM-e ehk S-adenosüülmetioniin on molekul, mis esineb loomulikul kujul peaaegu kõikides organismi kudedes ja vedelikes.
See toimib läbi metüleerimise, mis on lihtne transaktsioon, kus üks molekul annetab nelja-aatomilise lisandi – metüülgrupi – naabruses olevale molekulile. Mõlemad, nii kui doonor ja vastuvõtja, muudavad selle protsessi käigus oma kuju, ning nendel muutustel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Metüleerimine toimub kogu organismis miljard korda sekundis, mõjutades kõike, alates loote arengust kuni aju funktsioonideni. Kuigi mitmed molekulid võivad metüülgruppe oma naabritele anda, siis S-adenosüülmetioniin on üks kõige aktiivsem metüülidoonor. Organism valmistab seda metioniinist (aminohape, mis on leitav proteiinirikastes toitudes) ja adenosiintrifosfaadist. Niipea kui SAMe molekul kaotab oma metüülgrupi, ta laguneb, et luua homotsüsteiin, mis on äärmiselt toksiline, kui ta kuhjub raku sees. Kuid mitmete B vitamiinide abiga (B6, B12 ja foolhape), suudab organism homotsüsteiini konverteerida glutatiooniks (väärtuslik antioksüdant) või siis see “uuesti-metüleerida” tagasi metioniiniks.
Seega, SAMe osaleb erinevate kemikaalide loomisel, aktiveerimisel või lagundamisel, nagu hormoonid (serotoniin, melatoniin ja dopamiin), proteiinid ja fosfolipiidid, ning on aluseks mitmetele bioloogilistele reakstioonidele ja on teatud oluliste aminohapete lähteaine. Juhul kui keha ei ole suuteline piisavalt seda ühendit looma, siis saab puudujääki parandada toidulisandite abil, mida tavaliselt valmistatakse fermenteeritud pärmist või siis sünteesitakse täielikult laboratooriumis.
S-adenosüülmetioniin võib tõenäoliselt efektiivne olla depressiooni ja osteoartriidi ravimisel. Mitmed uuringud on näidanud, et suukaudsel tarvitamisel, võib ta olla sama efektiivne kui retseptiravimid, mida tavaliselt depressiooni raviks kasutatakse (tritsüklilised antidepressandid), samuti võib see kasulik olla inimestele, kelle organism ei allu nendele ravimitele. Süstimisel paistab see ka depressiooni sümptomeid efektiivselt parandavat. Kindlasti ei tohiks SAMet tarvitada samaaegselt retseptiravimitega depressiooni raviks, kuna nendevaheline interaktsioon võib tõsiseid terviseprobleeme tekitada (sh südameprobleemid, ärevus, jt.). Manustades S-
adenosüülmetioniini osteoartriidi puhul, paistab see toimivat sama efektiivselt kui aspiriin ja sarnased ravimid, vähendades osteoartriidi sümptomeid. Selle toimimisega võib kaks korda kauem minna, seetõttu peavad inimesed võtma seda umbes kuu aega, enne kui nad hakkavad end paremini tundma. Vaatamata sellele, et jätkuvalt on vaja rohkem uuringuid, mis sam-e tõhusust kinnitaksid, siis sellegipoolest viitavad mõningad teadustööd, et suukaudsel manustamisel võib SAMest järgnevate probleemide korral abi olla: ärevus, südamehaigused, fibromüalgia, kõhuvalu, bursiit, kõõlusepõletik, tendiniit, dementsus, maksahaigus, krooniline alaseljavalu ja väsimuse sündroom, vananemisprotsessi aelgustamine ning mentaalsete soorituste parandamine, ning mitmete teiste puhul.
S-adenosüülmetioniin on tõenäoliselt ohutu, kuigi mõningaid inimesed on kohati eriti just kõrgete dooside korral märganud, et see võib põhjustada gaase, oksendamist, kõhulahtisust, suukuivust, peavalu, kerget unetust, anoreksiat, higistamist, uimasust ning närvilisust.
Allikad:
Ehrlich, S. D. (2015). S-adenosylmethionine. http://www.umm.edu/health/medical/altmed/supplement/sadenosylmethionine
Eustice, C. (2016). What Is SAM-e (S-adenosylmethionine). https://www.verywell.com/what-is-sam-e-s-adenosylmethionine-190371
SAMe: Uses, Side Effects, Interactions and Warnings. (n.d.). http://www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-786-same.aspx?activeingredientid=786&activeingredientname=same
Underwood, A. (1999). What Is Same. http://www.newsweek.com/what-same-168586
- Published in Ainepuudused, Haigused, Kas teadsid?, Mälu, Stress, Terviseprobleemid
B-grupi vitamiinide puudusel on tõsised tagajärjed
B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus
Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.
Vitamiin B1 ehk tiamiin
Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.
Vitamiin B2 ehk riboflaviin
Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.
Vitamiin B3 ehk niatsiin
Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.
Vitamiin B6
Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.
Vitamiin B9
B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.
Vitamiin B12 Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.
Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.
Võimalus testida vitamiini puudust
Meravita on loonud maailmas unikaalse tervise haldamise programmi nimega Meravita. Enese organismi paremaks tundmaõppimiseks on Eesti teadlased välja töötanud teaduslikel alustel põhineva küsimustiku, mille abil saadakse informatsiooni konkreetse inimese tervisliku seisundi, eluviiside ja harjumuste kohta. Iga inimene on erinev ja nii on ka Sinu organismi vajadused personaalsed. Eelnevat arvesse võttes töötame välja just Sinu keha vajadustele ideaalselt sobiva paketi, mis sisaldab just Sulle vajalikke vitamiine, mineraale ja tervist toetavaid tegevusi, mis aitab tagada Sinu tervise tasakaalu ja rahulolu.
Testi oma organismi vitamiini vajadusi SIIN.
Autor: Tagli Pitsi – Tervise Arengu Instituut
- Published in Ainepuudused, Harivad artiklid, Kuidas pikendada eluiga, Mälu, Stress, Terviseprobleemid, Vaimne tervis
Kas depressioon käib kõhu kaudu!?
Täiesti selge, kuid vahest ehk kergesti unustustesse vajunud on teadmine, et meie keha on tervik. Nii väidavad muuhulgas ka mitmed vanasõnad või väljendid, nagu „Terves kehas terve vaim“, aga ka paljud teaduslikud uuringud.
Psüühilised häired on samuti ju seotud meie kehaga – peamiselt seostatakse neid ajuga ja seal esinevate muutustega. Samas, ka aju tervis sõltub keha kui terviku tööst. Vaimse tervise häirete puhul on üha enam tõstatatud hüpoteese leidmaks seoseid muuhulgas näiteks seedesüsteemi ja vaimse tervise häirete vahel. Depressioon on ühiskonnas levinud haigus ja seetõttu on olnud väga oluline leida võimalikke depressiooni põhjuseid, et selle kaudu leida ka võimalikke ravimeetodeid. Arvatakse, et depressioon ei olegi ainult neuroloogiline haigus, vaid võib olla seotud ka teatud bakteeria olemasolu või puudumisega meie seedesüsteemis. Erinevate bakterite tasakaal meie kehas ei ole oluline mitte ainult seedesüsteemi, vaid ka teiste organite ja keha kui terviku funktsioneerimiseks.
Teadlased on koguni arvanud, et depressioon ja ärevus võivad olla suurel määral seotud seedeelundkonna tervisega, täpsemalt anormaalsustega (nt põletik). Mõned teadlased kõrvutavad depressiooni vähi, diabeedi ja südamehaigustega, kuna nende hinnangul on see samuti põletikuline haigus, mõjutades teatud aju osi. Mida see tähendab depressiooni ravi jaoks? Antud hüpoteeside baasil võib eeldada, et depressiooni ravi saab tõhustada läbi toitumise.
Siin on mõned soovitused, kuidas oma seedesüsteemi ja selle kaudu ka oma vaimse tervise eest paremini hoolt kanda:
1) Loobu töödeldud toitudest. Töödeldud toidud, nt poest ostetud poolfabrikaadid tõstavad koheselt erinevate toksiinide taset sinu organismis. Sinu seedesüsteemil on kordades raskem neid kemikaale lõhustada. On leitud, et risk depressiooni haigestuda on 60% suurem, kui sa tarvitad pidevalt töödeldud toite.
2) Eelista naturaalseid toitainete allikaid.
3) Head rasvad ja proteiinid on sinu tervisele
– eriti ajule – väga olulised. Jälgi, et sinu toidusedelis oleks piisavalt oomega rasvhappeid, aminohappeid, mineraale ja vitamiine või tarvita neid vajadusel lisaks toidulisandite näol.
4) Aju vajab D-vitamiini. On leitud, et suuremal osal eestlastest on kliima tõttu D-vitamiini tase aastaringselt normist madalam.
5) Ütle ei rafineeritud suhkrule, mis võib sinu kehas põhjustada põletikulisust.
Need on ainult mõned soovitused. Kui sa arvad, et kannatad juba depressiooni käes, pöördu esmalt psühhiaatri poole. Kui sul on juba diagnoositud depressioon või mõni muu vaimse tervise häire, siis püüa üle vaadata oma elustiil seoses toitumisega. Kui toitumisel on väga oluline mõju meie füüsilisele tervisele, siis on üsna lihtne järeldada, et toitumine mõjutab oluliselt ka meie vaimset tervist.
- Published in Ainepuudused, Stress, Toitumisviisid, Vaimne tervis
Kui stressist saab depressioon
Allikas: Statnews
Stressis olevate inimeste arv (87%) on Eestis kaugelt suurem kui elust rõõmu tundvate inimeste arv (53%). Me oleme ju siis sügavalt haige rahvas?
Andmed on pärit sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar-Polli uuringust, mille kohaselt inimesed ise on avaldanud arvamust oma hingelise seisundi kohta. Nii et usaldusväärse firma poolt korraldatud uuring, peaks olema küllaltki tõene.
Tullakse siis sageli oma hingehäirega arsti juurde?
Mitte eriti. Meil on levinud arvamus, et sellest tõvest tuleb igal juhul ise jagu saada, mitte tohtrit tülitada. Kõigepealt kurdetakse hingevaeva oma lähedastele, harva perearstile, veel harvem psühhiaatrile. Asi ei olegi selles, nagu sageli arvatakse, et inimene end “hulluks” kardab tembeldatavat, vaid selles, et ta ei oska oma seisundi tõsidust hinnata. Stressi peetakse eluoluliseks raskuseks, et “mis see arst sinna parata saab”. Kahjuks ei teata, et spetsialistil on oskus probleeme nii avada, et patsient oma stressi juhtima ja uusi lahendusi leidma õpib.
Ajakirjanduses ilmub veergude kaupa näpunäiteid, kuidas stressist vabaneda, a la mõelge positiivselt, tundke rõõmu väikestest asjadest.
Pealiskaudseist nõuandeist võib sügavast stressist üle saamiseks väheks jääda. Inimene ei suuda neist endale individuaalset leida või siis nõuandeid ellu viia. Tihtipeale võetakse niisugustest üldistest näpunäiteist maksimalistlikem: hakatakse päevapealt pidevat füüsilist trenni tegema, paljudes huviringides käima, ja jõutakse ülepingutuse või pettumuseni: “ma ei tule toime, olen määratud läbikukkumiseni”. Inimeste valmisolek üheseid lahendusi leida on paljude haiguste puhul liiga kõrge, tahetakse vaheetappe läbimata mäetippu jõuda.
Mis on stressi ja depressiooni vahe? Tavainimene kasutab neid termineid sageli kattuvalt.
Stress on oskamatus pingetest tekkinud olukorraga piisavalt toime tulla. Krooniline stress, mis päädib ülekoormusele ja pingetele allajäämisega, võib kujuneda ärevus- või paanikahäireks, mõneks kehaliseks haiguseks nagu näiteks maohaavad. Või ka depressiooniks. Depressiooni esimesi tunnuseid on krooniliselt alanenud meeleolu ja teotahe. Inimene ei suuda talle varem heameelt valmistanud asjadest rõõmu tunda. Näeb ainult oma vigu, tekivad enesesüüdistused, une- ja isuhäired, keskendumisraskused, lootusetus tuleviku suhtes.
Kas depressioonist võib üldse oma jõududega välja tulla?
Jah, kui inimene on leidnud endas taastuva energiaallika ja kui pole tekkinud ohtu krooniliseks kahjustuseks, mis on juba tõesti raskelt ravitav. Pikka aega depressiivsel inimesel tekib lõpuks nii suur energiapuudus, et ta ei jaksa enam tööle minna, kaotab oma koha, raske on luua toimivaid inimsuhteid. Just esimesi depressiooniepisoode peaks põhjalikult ravima, et järgnevate kordumise tõenäosus väiksem oleks.
Võib niisugune iseeneslikult mitte paranenud depressioon ka raskemate vaimsete häireteni, näiteks skisofreeniani viia?
Ravimatu depressioon just skisofreeniani ei vii, küll võib aga tekkida psühhootiliste joontega depressioon, millel on skisofreeniaga sarnased sümptomid – mõtlemishäired, passiivsus, häälte kuulmine. Palju sõltub inimese psüühika eelsoodumusest.
Meil on levinud ülioptimistlik väljend “Kes on öelnud, et elu peab kerge olema?” Kannatatakse hambad ristis, kuni lõpuks heal juhul ise või lähedase toel psühhiaatri juurde jõutakse. Kas teiegi soovitate siis metsajooksu?
Muidugi mitte. Kuigi ma võin niisuguseid võtteid, inimese reaalsest suutlikkusest lähtuvalt, ravi kõrvale soovitada. Sageli tuleb aga kõigepealt kirjutada ravimeid, et tekitada tõuge. Tingimata püüan saada ülevaate patsiendi eluviisidest: kus elab, kellega suhtleb, kuidas sööb. Et mudeldada tema rahakotist, elukohast ja suhetest lähtuv realistlik aktiviseerimise plaan, kuidas hakata igapäevaellu tagasi pöörduma. Patsiendi silmis on ümbruskond temast eemale tõmbunud, isegi vaenulik, ta on üksi jäänud. Abikaasa või mõne teise lähedase lohutavad sõnad jooksevad tavaliselt liiva.
Terviselehele helistas õnnetu ema väikelinnast ja palus abi tütrele hea psühhiaatri leidmiseks Tallinnas. Keskkooli ühes viimastest klassidest õppiv tütar on pikka aega koolist puudunud. Konutab diivaninurgas. Räägib, et ta on inetu ja paks. Kusjuures ongi kaalus palju juurde võtnud, sest sööb peaaegu vahet pidamata. Doktor Kleinberg, kuidas te niisugust tüdrukut aitaksite?
Abi algab eelkõige sellest, et inimene on nõus seda vastu võtma ja arsti juurde tulema. Ema kaudu tuleks selgusele jõuda, kas see on depressioon või mõni muu psüühikahäire, mis tüdruku eraldunuks on teinud, ja ema mõtlemise ja suhtumise muutmise kaudu tüdruku mõtlemise muutmiseni jõuda. Noortel võib niisugune käitumine ka vastupanu või kellegi või millegi eitamine olla. Muide, selles linnas, kus tüdruk elab, töötab väga hea psühhiaater.
Siin tuleb mängu väikese koha probleem “kui teised äkki teada saavad, et ma psühhiaatri juures arvel olen”. Mõnele inimesele on ju väga tähtis, mis teised temast räägivad.
Kui inimese enesehinnang on juba teiste arvamusega madalaks löödud, siis läheb see tõesti talle korda. Üks ravitöö aluseid on ka jõuda sellele pinnale, et inimene hakkaks nägema ja hindama oma väärtusi, leidma jõudu väärtushinnangute muutmiseks. Meil on siin ilmas elada üksainuke elu. Kas me veedame selle pidevas muretsemises, mis teised võib-olla meist mõtlevad või elame oma elu maksimaalselt mõnusalt, võimalikult nii, nagu me ise parimaks peame.
Ei ole küll käepäraseid andmeid, aga kuuldavasti kasutavat keskmine ameeriklane hingehäirete raviks palju rohkem antidepressante ja rahusteid kui keskmine eestlane.
Ameeriklase “ravimilembuse” taga võib olla pigem võimas ravimifirmade reklaamikampaania. Igasugune ravim on kehale koormus ja peaks nii füüsiliste kui vaimsete häirete ravil ainult abivahend olema. Tänapäeval maailmas välja töötatud psüühikahäirete ravimid on Eestis enamasti kõik saadaval. Selles osas on Eesti väga novaatorlik riik.
Kui kaua antidepressante tavaliselt võtta tuleb?
Pool aastat kuni aasta. Kui ravi lühemat aega kestab, on kordumise oht 80-90%. Depressiooniravi esimeste nädalate ajal peaks inimene üldse vähemalt kord nädalas oma arstiga kontakti võtma, kasvõi telefoni teel. Pikka aega muutumatult raske kõrvaltoime puhul vahetab arst ravimi välja.
Antidepressandid mõjuvad nii aju kui kogu keha ainevahetusele ja on toimemehhanismilt suhteliselt sarnased. Neid nüansside järgi valida oskab arst oma kogemuste, ravimi informatsiooni ja patsiendi seisukorra järgi. See ongi arstikunst.
Allikas: Terviseleht, Juta Üts
- Published in Stress, Vaimne tervis
Stress ja seda põhjustavad tegurid
Allikas: Healthehappy
Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda.
• Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda.
• Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks.
Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress.
Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised:
suitsetamine;
liigne alkoholitarbimine;
narkootikumide tarbimine;
vähene liikumine ja istuv eluviis;
ebatervislik toitumine.
Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.
Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:
unehäired;
suitsetamine või alkoholi tarbimine;
muudatused toitumisharjumustes;
pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes;
seksuaalprobleemid;
äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud.
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
väsimus;
peavalu;
lihaspinged;
seedimisprobleemid.
Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus;
mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
madal enesehinnang.
Allikas: Haapsalu kutsehariduskeskuse koduleht
- Published in Stress, Vaimne tervis
Kas mul on stress?
Allikas: Business News Daily
Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda.
Stressi saad ära tunda käitumuslike, vaimsete ja füüsiliste muutuste järgi, mida pikaajaline stress põhjustab. Stressi tekitajad ehk stressorid võivad olla nii välised kui sisemised.
Välised stressorid
füüsiline keskkond (lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis jms)
sotsiaalsed suhted (agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid jms)
organisatoorsed reeglid (tähtajad, eeskirjad)
olulised elusündmused (kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine jms)
igapäevamured (arvutiprobleemid, auto ei käivitu, majanduslikud raskused jms)
Sisemised stressorid
elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms)
negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms)
mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või-mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, „peaksin“ mõtlemine jms)
isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms)
Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine.
Stressi sümptomid
Pikaajalist stressi iseloomustavad järgmised vaimsed ja emotsionaalsed, käitumisega seotud ja/või füüsilised sümptomid:
Psühholoogilised sümptomid
ärevus ja muretsemine
keskendumis- ja otsustamisraskused
kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata)
meeleolumuutused: masendus, tigedus, kannatamatus, ärrituvus, rahutus, abitusetunne
seksuaalhuvi vähenemine
negatiivsed mõtted
Käitumuslikud sümptomid
muutused söögiisus – sööd liiga palju või liiga vähe
rohke alkoholi ja tubakatarbimine
rahutus
agressiivne ja vaenulik käitumine
intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma)
muutused tööharjumustes
asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine
hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused
Füüsilised sümptomid
muutused söögiisus
unehäired
ebamäärased valuaistingud (peavalu, kõhuvalu, lihasvalu vms)
lihaspinge
väsimus
seksuaalfunktsioonihäired
mitmesugused haigused (peavalud, kaela- ja seljavalud, ainevahetushäired, haavandid, viiruslikud haigused)
Allikas: Tudengiveeb
- Published in Stress, Vaimne tervis
