Jood (I)

Mis on jood?

Jood on olulisim immuunsüsteemi element. Ainsana kaitseb ta keha kõiki liiki stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Joodi ülesandeks on ka toota kilpnäärme hormoone, millest 70- 80% asuvad kaelas- kilpnäärmes. Need hormoonid omakorda mõjutavad enamikku keha elundisüsteemidest. Lisaks kilpnäärmele leidub joodi ka munasarjades, lihastes, veres. Looduses leidub joodi palju pinnases ja ookeanis, kuid erosioon, reostused ja erinevad pinnase töötlused vähendavad joodi sisaldust.

Millistes toiduainetes joodi leidub?

• Mereannid
• Küüslauk
• Spinat
• Seesamiseemned
• Sojauba
• Suvikõrvits
• Vetikad
• Valmistoidud, mis sisaldavas (suures koguses) soola
• Pagaritooted

Joodi biofunktsioonid

Jood on kilpnäärme hormoonide põhiliseks komponendiks. Läbi nende hormoonide mõjutab ja reguleerib jood kasvu, metabolismi, paljunemisvõimekust, reguleerib keha temperatuuri ja biokeemilisi reaktsioone nagu ensüümide aktiivsus ja valkude süntees. Jood on vajalik ka aju, lihaste, südame, neerude ning ajuripatsi arenguks. Joodi kontsentratsiooni reguleerimine toimub läbi kilpnäärme ja neerude.

Manustatud jood imendub sooltes peaaegu täielikult (üle 90%). Broom, fluor ja kloor takistavad joodi imendumist ning süvendavad joodi puudust. Vananedes suurenevad joodi imendumise häired, kuna maohappesus tõuseb ja ensüümide tootmine väheneb.

Joodi defitsiidist tulenevad probleemid ja riskirühmad

• Hüpotüreoidism
• Kilpnäärme vähk
• Loidus, väsimus
• Kaalutõus
• Kuiv nahk
• Tundlikkus temperatuuri muutustele
• Kilpnäärme suurenemine (struuma)

Joodi puudus on ülemaailmne probleem. Euroopa rahvastikust umbes pool tarbib liiga vähe joodi. Ka Eesti kuulub kerge joodidefitsiidiga riikide hulka. Joodi puudust saab edukalt kompenseerida jodeeritud soola kasutamisega.

Riskirühmad defitsiidi tekkeks:

• Rasedad
• Taimetoitlased
• Suitsetamisest loobujad

Joodi alatarbimise tagajärjeks on kilpnäärme alatalitus ehk hüpotüreoos, millest kestval joodi puudusel areneb struuma (ehk suurenenud kilpnääre). Kilpnäärme alatalitluse tüüpilisemaks sümptomiks on kehatemperatuuri langus, lisaks võib esineda üldist väsimust ja kaalu tõusu.

Joodi toksilisus

Liigne jood võib takistada kilpnäärme hormoonide toomist. Sümptomid on sarnased alatarbimisele. Liigne jood võib põhjustada kasvajaid, haigustest Graves´i ja Hashimoto tõbe. Joodi mürgistuse saamiseks tuleks seda võtta korraga mitu grammi. Sümptomiteks on: põletustunne suus, kõris ja kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, madal pulsisagedus, kooma.

Joodi preparaatide tarvitamine

Seleeni, vitamiin A ja raua puudus suurendab ka joodi puudust. Joodi puudust suurendavad ka kapsalistes leiduvad goitrogeenid (ühendid, mis takistavad joodi jõudmist kilpnäärmesse). Inimesed, kellel on joodi puudus või kilpnäärme probleemid, ei tohiks suurtes kogustes kapsalisi, sinepit, mädarõigast jms süüa või siis tuleks juurvilju kuumutada.

Jood vähendab suu limaskesta põletiku sümptomeid ning aitab ka vaginiidi korral.