Kaltsium (Ca)

Mis see on?

Ligikaudu 2% inimese kehamassist on moodustatud kaltsiumi poolt ja mineraalainete massist moodustab see lausa 40%, millest enamik asub kaltsiumisooladena luustikus. Kaltsium vahetub luudes pidevalt ning aasta jooksul vahetub täiskasvanud inimese luudes keskeltläbi 20% kaltsiumist.

 

Millistes toiduainetes leidub?

Heaks kaltsiumiallikaks on erinevad piimatooted, mis annavad ligi kolmveerandi vajalikust kaltsiumist, ning roheliste lehtedega aed- ja köögiviljad (spinat, spargelkapsas ehk brokoli). Kaltsiumit saab ka kaladest, eriti neist, mida süüakse koos luudega (näiteks sardiinid).

 

Biofunktsioonid

Kaltsiumi vajab inimorganism eeskätt tervete luude ja hammaste tarbeks. Lisaks on kaltsiumil suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses. Kui kasvueas on kaltsiumi tarvis luude ja hammaste ehitamiseks, siis täiskasvanud organismis on see oluline luumassi hoidmiseks.

 

Defitsiidist tulenevad probleemid ja riskirühmad

Tüüpilisemateks kaltsiumidefitsiidi tunnusjoonteks on lihaskrambid, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine ning osteomalaatsia ehk luude pehmumine, millele aitab lisaks kaasa D-vitamiini puudulikkus. Kaltsiumivaegus võib tekkida poistel vanuses 9-13, tüdrukutel vanuses 9-18, üle 70 aasta vanustel meestel ja üle 50 aasta vanustel naistel, veganitel, taimetoitlastel ning laktoositalumatusega inimestel.

 

Toksilisus

Liigsuured kaltsiumikogused võivad põhjustada kõhukinnisust ning takistada raua ja tsingi omastamist. Tasakaalust võib välja minna mineraalainete omavaheline suhe kehas. Kaltsium võib ladestuda südamelihases, lihastes, neerudes, millest võivad tekkida neerukivid. Kestev kaltsiumi liig takistab lihas- ja närvikoe normaalset funktsioneerimist ja vere hüübimist. Meestel, kes tarbivad rohkem kui 2000 mg kaltsiumit päevas, võib suureneda eesnäärmevähi risk.

 

Preparaatide tarvitamine

Toidulisandina tasub kaltsiumi manustada korraga kuni 500mg. Vajadusel võib võtta 500mg hommikul ja teist sama palju õhtul. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda. Kaltsium võib ka vähendada mõningate ravimite imendumist, sealhulgas osteoporoosi, kilpnäärme ravimid ja mõned antibiootikumid.

Mis see on?

Ligikaudu 2% inimese kehamassist on moodustatud kaltsiumi poolt ja mineraalainete massist moodustab see lausa 40%, millest enamik asub kaltsiumisooladena luustikus. Kaltsium vahetub luudes pidevalt ning aasta jooksul vahetub täiskasvanud inimese luudes keskeltläbi 20% kaltsiumist.

 

Millistes toiduainetes leidub?

Heaks kaltsiumiallikaks on erinevad piimatooted, mis annavad ligi kolmveerandi vajalikust kaltsiumist, ning roheliste lehtedega aed- ja köögiviljad (spinat, spargelkapsas ehk brokoli). Kaltsiumit saab ka kaladest, eriti neist, mida süüakse koos luudega (näiteks sardiinid).

 

Biofunktsioonid

Kaltsiumi vajab inimorganism eeskätt tervete luude ja hammaste tarbeks. Lisaks on kaltsiumil suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses. Kui kasvueas on kaltsiumi tarvis luude ja hammaste ehitamiseks, siis täiskasvanud organismis on see oluline luumassi hoidmiseks.

 

Defitsiidist tulenevad probleemid ja riskirühmad

Tüüpilisemateks kaltsiumidefitsiidi tunnusjoonteks on lihaskrambid, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine ning osteomalaatsia ehk luude pehmumine, millele aitab lisaks kaasa D-vitamiini puudulikkus. Kaltsiumivaegus võib tekkida poistel vanuses 9-13, tüdrukutel vanuses 9-18, üle 70 aasta vanustel meestel ja üle 50 aasta vanustel naistel, veganitel, taimetoitlastel ning laktoositalumatusega inimestel.

 

Toksilisus

Liigsuured kaltsiumikogused võivad põhjustada kõhukinnisust ning takistada raua ja tsingi omastamist. Tasakaalust võib välja minna mineraalainete omavaheline suhe kehas. Kaltsium võib ladestuda südamelihases, lihastes, neerudes, millest võivad tekkida neerukivid. Kestev kaltsiumi liig takistab lihas- ja närvikoe normaalset funktsioneerimist ja vere hüübimist. Meestel, kes tarbivad rohkem kui 2000 mg kaltsiumit päevas, võib suureneda eesnäärmevähi risk.

 

Preparaatide tarvitamine

Toidulisandina tasub kaltsiumi manustada korraga kuni 500mg. Vajadusel võib võtta 500mg hommikul ja teist sama palju õhtul. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda. Kaltsium võib ka vähendada mõningate ravimite imendumist, sealhulgas osteoporoosi, kilpnäärme ravimid ja mõned antibiootikumid.