Magneesium (Mg)

Mis see on?

Magneesiumi vajavad kõik organismis toimuvad suured bioloogilised protsessid, näiteks glükoosi kasutamine ning nukleiinhapete ja valkude süntees. Magneesiumi vajavad oma töös pidevalt rohkem kui 300 ensüümi inimkehas. Magneesium paikneb suuremas osas, ca 60% ulatuses, luudes. See on vajalik südame ja lihaste korralikuks tööks, vere hüübimiseks, närviimpulsside tekkeks ja edasikandumiseks. Lisaks aitab magneesium kaasa kaltsiumi tööle organismis.

 

Millistes toiduainetes leidub?

Magneesiumit saab roheliste lehtedega aed- ja köögiviljadest, kalast, pähklitest, ubadest, mandlitest, kõrvitsa ja päevalilleseemnetest, kookoshelbetest ja teraviljatoodetest (täistera-, neljavilja-, kaerahelbed, hirss, kama, tatar). Loomsetes toiduainetes leidub magneesiumi vähem kui taimsetes, kuid selle omastamine on parem. Loomsetest toitudest on magneesiumi võimalik saada tuunikalast, lõhest, vähilaadsetest ning piimatoodetest.

 

Biofunktsioonid

Magneesiumil on oluline roll energia tootmisel (oluline komponent ATP ja valkude molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. Magneesiumi puuduses ei ole südamelihas võimeline korralikult kokku tõmbuma ja lõtvuma. Magneesium on oluline element rakumembraani ehitamisel ja eluliselt tähtis rakkude elektrolüütide tasakaalu säilitamiseks.

 

Defitsiidist tulenevad probleemid ja riskirühmad

Normaalse toitumise korral ei esine reeglina magneesiumipuudust, eelkõige võib see kaasneda teatud haigusega või mõne ravimi kasutamisel. Tõsise magneesiumipuudulikkuse korral esineb häireid südametöös ning tekib neuromuskulaarne erutuvus. Üheks võimalikuks magneesiumidefitsiidi potentsiaalseks tekkepõhjuseks loetakse liigset töödeldud toiduainete tarbimist. Magneesiumi puudulikkus võib tekkida diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, pikaajalisel oksendamisel (buliima korral), suhkrurikaste toitude liigtarbimisel, kestva kõhulahtisuse korral ja inimestel, kellel on maksa tsirroos või ateroskleroos. Magneesiumivaegus võib tekkida lastel vanuses 4-18, ülekaalulistel ning üle 51 aasta vanustel inimestel.

 

Toksilisus

Magneesiumi liigtarbimine ei ole otseselt eluohtlik, kuid võib mõhjustada mõningaid kegemaid, kuid ebameeldivaid haigusnähte. Esimeseks tunnuseks, et magneesiumi on kehas liiga palju, on kõhulahtisus. Võib esineda ka kõhukrampe ja oksendamist. Magneesium viiakse kehast välja neerude kaudu. Kui esineb probleeme neerude töös, on suurem oht magneesiumi kuhjumiseks organismis.

 

Preparaatide tarvitamine

Magneesiumi toidulisandi tarvitamist tasub kaaluda neil, kel on probleeme kõrge vererõhuga või ka südamega, sest lõõgastades veresooni vähendab trombide teket. Kui juba võtad kõrgvererõhu esinemisel ravimeid või ka antibiootikume, siis tasub enne arstiga nõu pidada, et vältida võimalikke kõrvaltoimeid. Magneesium aitab kaasa stressi maandamisele ning on lihaseid lõdvestava toimega. Toidulisandi valimisel aitab kaasa teadmine, et parima tulemuse saavutamiseks tuleb jälgida tasakaalu kaltsiumi, magneesiumi, K-vitamiini ja D-vitamiini vahel.