Molübdeen (Mo)

Mis see on?

Molübdeen on mineraal, mida leidub organismis väga väikeses koguses, kuid millel on tähtis ülesanne mitmetes olulistes biokeemilistes protsessides. Peamiselt leidub seda maksas ja neerudes, aga ka kopsus, lihastes, põrnas, nahas.

Millistes toiduainetes leidub?

• Maks
• Kaunviljad
• Täisteratooted
• Lillkapsas
• Pähklid
• Kartulid
• Piim
• Juust

Biofunktsioonid

Molübdeen on vajalik nukleiinhapete metabolismiks ja süsivesikute oksüdatsiooniks. Molübdeen osaleb ka närvisüsteemi arengus, jääkainete väljutamises ning raua liikumise reguleerimisel, aidates sellega kaasa punaste vereliblede tootmisele. Lisaks aitab molübdeen metaboliseerida ravimeid ja toksiine.

Molübdeeni manustamine toidulisandina on sama efektiivne kui ühendi imendumine toidust. 90% toiduga saadud molübdeenist väljutatakse uriiniga.

Defitsiidist tulenevad probleemid ja riskirühmad

• Kiirenenud pulss, hingamine
• Kanapimedus
• Suu ja igemeprobleemid
• Impotentsus
• Tundlikkus sulfitite suhtes

Molübdeeni defitsiiti esineb väga harva ning see on tavaliselt seotud geneetiliste haigustega.

Riskirühmad defitsiidi tekkeks:

Kuigi molübdeeni defitsiit on haruldane, vôib seda siiski tekkida liigsel töödeldud toidu tarbimisel. Defitsiiti võib esineda sagedase alkoholi liigtarbimise korral.

Toksilisus

Molübdeeni liigtarbimine võib tekkida, kui tarbida molübdeeniumirikka pinnasega aladelt saadud toiduaineid või seal elavate lehmade piima. Liigtarbimisel võib tekkida nahalööve, nahasügelus, põletikulised selja- ja liigesehaigused, kasvu aeglustumine ning aneemia. Kõrge molübdeeni tase veres häirib raua ja vase imendumist.

Preparaatide tarvitamine

Toidulisandina manustatakse molübdeeni detoksifikatsiooniks ning rasvade ja süsivesikute metabolismi soodustamiseks. Kasutatakse ka sufiltite tundlikkuse korral, Wilsoni haiguse ja seeninfektsioonide (Candida) ravis.