D-vitamiin

Vitamiin D puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga. Üldnimetusena on nad kaltsiferoolid ning keskseteks esindajateks on vitameer D2 ehk ergokaltsiferool ja vitameer D3ehk kolekaltsiferool. Just need nimetatud vitameerid omavadki bioaktiivsust. Kusjuures tuleb silmas pidada seda, et kolekaltsiferool on tugevam vorm ja just seda kasutatakse toidulisandites.

Millistes toiduainetes vitamiini leidub?

• kalamaksaõli
• lõhe
• heeringas
• sardiin
• lest
• muna
• või

Vitamiini biofunktsioonid

Biofunktsiooniks on kaltsiumi ainevahetus ja seega ka luude arengu soodustamine ning seepärast nimetatakse D-vitamiini ka antirahhiitiliseks.

Aktiivseks vormiks on 1,25 (OH)2D3, mis funktsioneerib koostöös paratüreoidhormooniga (kõrvalkilpnäärme hormoon), mida produtseeritakse siis, kui kaltsiumi on veres vähe ja selle hormooni taseme tõus veres stimuleerib neerudes aktiivse D-vitamiini vormi teket. Kahe hormooni koostöö tagab kaltsiumi metabolismi regulatsiooni, kusjuures kesksed toimekohad on neerud, peensoole limaskest ja luud­ ­- nii tagatakse suurenenud kaltsiumi imendumine peensoolest ja vähendatud eritumine neerude kaudu.

D-vitamiin on oluline ka vererõhu regulatsioonis. On märgatud, et D-vitamiini lisamanustamine alandab vererõhku kuni 6 mmHg.

Neerudes tekkinud D-vitamiini aktiivsel vormil on veel teisigi märklaudu nagu pankreas, hüpofüüs, platsenta, emakas, ajukude, vere vormelemendid (lümfotsüüdid, monotsüüdid) ja naha keratotsüüdid.

Lisaks kõigele on D-vitamiini vaja näiteks ka normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks.

Imendumine, säilitamine ja väljutamine

D-vitamiin imendub peensooles. Oluline on teada, et imendumist pärsivad kiudaineterikas dieet, kortikosteroidid, oraalsed kontratseptiivid ja liigne alkohol ning mineraalõlid.

D-vitamiini sünteesitakse ka nahas UV-kiirguse toimel.

Vitamiin talletatakse maksa ning varu ajaline kestvus on kusagil 1-5 kuud.

Organismist väljutatakse nii vabas vormis kui ka konjugaatidena.

Defitsiidist tulenevad probleemid

• Lastel rahhiit
• Täiskasvanutel osteomalaatsia
• Osteoporoos
• Pahaloomuliste kasvajate suurenenud levik
• Autoimmuunhaiguste levimuse suurenemine
• Haigestumine tuberkuloosi, grippi, ülemiste hingamisteede haigustesse

Riskirühmad defitsiidi tekkeks

• Eakad inimesed
• Põhjamaade elanikud
• Rasedad
• Seedetrakti haigustega inimesed
• Rasvunud inimesed
• Krambivastaseid ravimeid, glükortikoide ja statiine tarvitavad inimesed
• Maksa funktsioonihäiretega inimesed
• Kroonilise neerupuudulikkusega inimesed
• Kroonilised alkohoolikud
• Eelkooliealised lapsed
• Menopausiealised naised

Toksilisus

D-vitamiinil on steroidhormoonide sarnane toimemehhanism.

Liigsed kogused tekitavad hüperkaltseemia ning juhul kui see tekib raseduse ajal, siis see võib tekitada lootele vaimse mahajäämuse, kasvupeetuse ja aordi stenoosi.

Toksilisuse sümptomiteks on alguses isutus, oksendamine, lihaste nõrkus ja kõhulahtisus. Tugeva toksilisuse korral kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüpertensioon ja pehmete kudede lubistuskolded.

Vitamiinpreparaatide tarvitamine

Ravi lisakomponendina võib D-vitamiini kasutada alkoholismi, psoriaasi, akne, teetanuse, tuberkuloosi, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, tsüstilise fibroosi, diabeedi, glaukoomi, katarakti ja hüpoparatüreoidismi korral.

Optimaalne D-vitamiini tase veres langetab riski II tüüpi diabeedi, kardiovaskulaarsete haiguste ja metaboolse sündroomi tekkeks.

Tuleb silmas pidada, et toime on efektiivsem manustades koos kaltsiumi, fosfori, A-vitamiini, C-vitamiini ja booriga.