B2-vitamiin / riboflaviin

Vitamiin B2 ehk riboflaviin on veeslahustuv vitamiin. Kuna antud vitamiini leidub ka piimas, siis kasutatakse vahel ka terminit laktoflaviin. Bioaktiivseimad vormid on flaviinadeniindinukleotiid (FAD) ja flaviinmononukleotiid (FMN) ning koensüümsete vormide fosforüülumist soodustavad kilpnäärme hormoonid. Tegemist on termostabiilse ja vees halvasti lahustuva vitamiiniga, mis lisaks laguneb ka aluselistes tingimustes.

Millistes toiduainetes vitamiini leidub?

• piim
• jogurt
• maks
• lõhe
• muna
• herned
• spinat

Vitamiini biofunktsioonid

Vitamiini roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida omakorda vajavad redoksprotsesside ensüümid – süsivesikute, aminohapete ja lipiidide katabolism ehk lammutamine, hingamisahela ensüümid, rasvhapete oksüdatsioon.

Samuti on riboflaviin vajalik juuste, küünte ja naha normaalseks arenguks ning ka nägemisprotsessis.

Imendumine, säilitamine ja väljutamine

Riboflaviin imendub peensoolest aktiivtranspordiga, mida soodustavad sapphapped. Tuleb silmas pidada, et imendumist pärsivad kohv, suitsetamine, antibiootikumid ja oraalsed kontratseptiivid.

Vitamiini säilitatakse maksas ja neerudes, kuid kuna tegemist on veeslahustuva vitamiiniga, siis on tagavarad minimaalsed, mis tähendab seda, et vitamiini peab pidevalt toiduga saama või juurde manustama.

Defitsiidist tulenevad probleemid

• Pragunenud ja katkised suunurgad ning huuled
• Nõrkus
• Depressioon
• Glossiit, stomatiit
• Fotofoobia
• Keratiit
• Nina ja silmade ümbruse dermatiit
• Juuste väljalangemine
• Urineerimisraskused
• Katarakt
• Kõhnumine
• Aneemia
• Kehatemperatuuri langus
• Lastel kasvupeetus ja ekseem

Riskirühmad defitsiidi tekkeks

• Rasedad III trimestris
• Enneaegsed vastsündinud, kellel on hüperbilirubineemia, mida ravitakse fototeraapiaga
• Teismelised, kes ei tarbi piisavalt piimatooteid
• Üle 65. aastased inimesed
• Kroonilised alkohoolikud ja suitsetajad
• Suure koormusega treenivad sportlased
• Kaalulangetamise tõttu spordiga tegelevad inimesed
• Kestval väga suurte suhkru koguste tarbimisel
• Hüpotüreoosi all kannatavad inimesed
• Rohkelt päevitavad inimesed
• Krooniliste südamehaigustega inimesed
• Stressi all kannatavad isikud

Toksilisus

Suukaudsel manustamisel pole üledoos võimalik, kuna riboflaviini vähene lahustuvus hoiab ära liigsete koguste imendumise seedetraktist.

Toksilisi efekte pole täheldatud ka suurte annuste korral, sest neerud kõrvaldavad teda efektiivselt. Kuid tuleb silmas pidada seda, et suurte annuste kestval manustamisel tõuseb tunduvalt teiste B-grupi vitamiinide väljutamine uriiniga, mis võib viia nende defitsiidi tekkele.

Vitamiinpreparaatide tarvitamine

Lisavajadus sõltub ka kulutatud kaloritest ehk tuleb tarvitada umbes 0,14 mg riboflaviini iga kulutatud 239 kcal kohta.

Lisamanustamine on põhjendatud juhul, kui juuakse ülemäära kohvi ja teed, tarvitatakse ohtralt magusat, välditakse piimaprodukte ning suitsetatakse ülemäära palju.

Kasutatakse ravi lisakomponendina alkoholismi, pellagra, kasvupeetuse, parkinsonismi, diabeedi, katarakti, kanapimeduse, glaukoomi, artriidi, nefriidi, gripi, akne, dermatiidi, nahahaavandite, juuste väljalangemise, jalakrampide ja Alzheimeri tõve korral.

Vitamiini peaks tarvitama koos tiamiini, niatsiini, vitamiin B6-e, vitamiin C ja foolhappega.

B2-vitamiini sisaldus toiduainetes

	Imikud	Lapsed	Naised				
			11-22	23-50	50+	Rasedad	Imetavad
piim, 3,5%	294 g	588 g	765 g	824 g	706 g	882 g	941 g
jogurt, 2,5%	250 g	500 g	650 g	700 g	600 g	750 g	800 g
maks	16 g	31 g	41 g	44 g	38 g	47 g	50 g
lõhe	500 g	1000 g	1300 g	1400 g	1200 g	1500 g	1600 g
muna	94 g	189 g	245 g	264 g	226 g	283 g	302 g
hernes	278 g	556 g	722 g	778 g	667 g	833 g	889 g
spinat	179 g	357 g	464 g	500 g	429 g	536 g	571 g
			Mehed				
			11-22	23-50	50+		
piim, 3,5%			882 g	882 g	882 g		
jogurt, 2,5%			750 g	750 g	750 g		
maks			47 g	47 g	47 g		
lõhe			1500 g	1500 g	1500 g		
muna			283 g	283 g	283 g		
hernes			833 g	833 g	833 g
spinat			536 g	536 g	536 g