K-vitamiin

Vitamiin K puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, mis tegelikult hõlmab antihemorraagilise toimega ja lähedase ehitusega ühendeid üldnimetusega naftokinoonid. Selle grupi kesksed esindajad on vitameer K1 ehk füllokinoon ja vitameer K2 ehk menakinoon. Need mõlemad vitameerid omavad vitamiinset toimet, kusjuures K2 bioaktiivsus on umbes kaks korda nõrgem kui K1-l. Organismis muutub bioaktiivseks ka sünteetiliselt saadud menadioon ehk vitameer K3. Kusjuures huvitavaks faktiks on see, et vitameeri K2 toodavad inimese peensooles olevad bakterid ja vitameeri K1 võime leida taimsetes produktides ja kalaõlides. Inimkeha keskseks vitameeriks on K2.

Millistes toiduainetes vitamiini leidub?

• petersell
• hapukapsas
• nõges
• rooskapsas
• spinat
• nisuidud
• lillkapsas
• rapsiõli
• kaer
• mais
• herned

Vitamiini biofunktsioonid

K-vitamiini keskne funktsioon on seotud vere hüübimisega. Ta on vajalik koensüüm mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite sünteesiks/aktiveerumiseks (protrombiin, faktorid VII, IX ja X).

Vitamiin võtab osa ka luukoe mineralisatsioonist ning mängib olulist rolli glükoosi fosforüülimises.

1381 inimese peal läbiviidud uuring näitas, et K-vitamiini ja põletikumarkerite tase organismis on pöördvõrdelises seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset keskealistel ja vanematel inimestel.

Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki.

Imendumine, säilitamine ja väljutamine

Vitamiin imendub peensoole ülaosas ning see sõltub sapphapetest ja pankrease lipaasist. Tuleb silmas pidada seda, et imendumist häirivad lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, dikumarool, tsefalosporiinid, aspiriin ja rääsunud rasvad.

Imendunud vitamiini säilitatakse maksas.

K-vitamiin väljutatakse organismist sulfaatide ja glükuroniididena.

Defitsiidist tulenevad probleemid

Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora piisava sünteesi.

• Vere hüübimise aeglustumine
• Kestvad ninaverejooksud
• Verevalumid

Riskirühmad defitsiidi tekkeks

• K-vitamiini imendumishäiretega patsiendid
• Kroonilised alkohoolikud
• Kestva toidurasvade defitsiidiga inimesed
• Sapphapete ning lipaasi defitsiidiga patsiendid
• Tsüstilise fibroosiga patsiendid
• Pikaaegse antibiootikumide kasutamise järgselt
• Peensoole limaskesta atroofiaga patsiendid
• Vastsündinud

Toksilisus

Esmasümptomiks on higistamine ja punetus. Tõsisema toksilisuse korral tekib hemolüütiline aneemia, millest tuleneb ka kernikterus vastsündinutel.

Vastunäidustatud on K-vitamiin glükoos-6-P dehüdrogenaasi defitsiidiga patsientidel, kel esineb hemolüütiline aneemia.

Vitamiinpreparaatide tarvitamine

Võib kasutada ravi lisakomponendina hemorraagiate, osteoporoosi, maksatsirroosi, Crohni tõve, hepatiidi, alkoholismi ja luumurdude korral.

2006. aastal tehtud meta-analüüs näitas, et kekmiselt 45 mg K-vitamiini (menakinooni) saanud postmenopausis ning teiste osteoporoosi riskifaktoritega naistel esines oluliselt vähem osteoporootilisi murde.

Akuutne on K-vitamiini vajadus enneaegsetel vastsündinutel ja imikutel, kelle emad on kasutanud raseduse ajal karmbivastaseid ravimeid (antikonvulsante).

K-vitamiini sisaldus toiduainetes

	Imikud	Lapsed	Naised				
			11-22	23-50	50+	Rasedad	Imetavad
herned	54 g	143 g	214 g	268 g	250 g	357 g	357 g
hapukapsas	24 g	65 g	97 g	121 g	113 g	161 g	161 g
lillkapsas	75 g	200 g	300 g	375 g	350 g	500 g	500 g
brokoli	14 g	36 g	55 g	68 g	64 g	91 g	91 g
odralinnased	750 g	2000 g	3000 g	3750 g	3500 g	5000 g	5000 g
							
			Mehed				
			11-22	23-50	50+		
herned			214 g	268 g	250 g		
hapukapsas			97 g	121 g	113 g		
lillkapsas			300 g	375 g	350 g		
brokoli			55 g	68 g	64 g		
odralinnased			3000 g	3750 g	3500 g